Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Alatskivi mõisa peahoone, 1880.-1885. a
Mälestise registri number 7158
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 508
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.05.19

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Hooneterikka mõisaansambli härrastemaja, historitsistöiku stiili väljapaistvamaid näiteid Eestis.

Sisestatud: 27.02.2008.

Mälestise kirjeldus


Hoone neogooti väliskuju jäljendab mõneti Briti kuninglikku Baimorali suveresidentsi (1853-55, arhitekt W. Smith) Šotimaal. Osalt 1-, osalt 2-korruseline, ebasümmeetrilise põhiplaani ja siluetiga loss. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel paiknevad nurgatornid, samuti risaliidid ning teise korruse akende astmikfrontoonid. Esifassaadi ilmestab suur palkon, mis kujundatud sakmikrinnatisega tornilaadsetest tulpadest. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel mašikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus (vundament vooderdatud graniitplaatidega, astmikfrontoonide ülaosa laotud tahutud dolomiitplokkidest jne). Esindusruumid asuvad esimesel korrusel, mitmed neist on stiilsete interjööridega: läbi kähe korruse ulatuv hall, mis kujundatud sammasrõdu ja kahe erakordselt suure kaminaga, avar korintose sammastega klassitsistlikus laadis saal, tumedate puitpaneelidega neorenessansi maneeris pildigalerii ja söögisaal, neobarokse dekooriga salong, trepivestibüül, kabinet hallist vasemat kätt jne. Säilinud on hulgaliselt kõrgekvaliteedilist tisleri- ja stukitööd (Tartu, osalt Riia meistritelt), esinduslikke historitsistlikke kaminaid ja ahje, ühes põhjatiiva ruumis maalitud kahlitest (18. saj. II poolest) soemüür. Teisel korrusel on peamiselt elu-ja külalistetoad.
(A. Hein. Eesti Arhitektuur. IV. (Tallinn "Valgus" 1999))

Sisestatud: 27.02.2008.

Mälestise ajalugu


16. sajandi keskel rajatud Alatskivi mõisat on ürikutes esimest korda nimetatud 1601. aastal (Hof Alleskiue). Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangeli, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Luunja parun Arved von Nolcken laskis aastail 1880-1885 ehitada praeguse härrastemaja. Eeskuju olevat ta võtnud Inglise kuninganna Victoria Sotimaal olevast residentsist - Balmorali lossist.
1921. aastal mõis riigistati. Seal on aja jooksul tegutsenud Alatskivi Kõrgem Algkool (1920-1929), piirivalve Peipsi jaoskonna staap, masina-traktorijaam ja Alatskivi aiandussovhoos.

Sisestatud: 27.02.2008.

Meedia


"Uus kiltkivikatus hoiab Alatskivi "
17.12.2003
Vilja Kohler, Postimees

Alatskivi mõisniku parun von Nolckeni üle saja aasta tagasi valminud loss on pääsenud kaduvikust, sest euroraha toel sai suur hoone uue tumehalli kiltkivikatuse.
«Mul on lossi uue katuse üle tohutult hea meel,» tunnistas Alatskivi lossivaht Külli Must. «Isegi meie oma inimesed ei teadnud, kui hullus seisus loss enne tegelikult oli.»
Vastse katuse, kümne mehega ligi poole aasta jooksul tehtud töö, annab ehitusfirma Eviko Alatskivi rahvale homme pidulikult üle.
Muinsuskaitse alla kuuluva lossi fassaadipoolsete korstnate katkiste kivide asemele panid ehitajad von Nolckeni varanduse, lossi tagumise külje korstnate vanad, kuid terved kivid. Tagumise külje korstnate korrastamiseks tuli kasutada nüüdisaegseid kive.

Töömehed vahetasid välja umbes 15 protsenti pehkinud katusekonstruktsioone ja katsid ligi 1500-ruutmeetrise katuse kiltkiviga. Nii nagu lossi ehitamise ajal, panid nad ka nüüd katuse servadesse pleki.

«Loss sai eheda katuse,» ütles Alatskivi vallavanem Maie Nisu. «Praegu võib veel tunduda, et pilt on kirju - kreemikad korstnad, tumehall katus ja hele plekk. Aga kevadel värvivad ehitajad pleki üle ja siis on katus selline, nagu see oli üle saja aasta tagasi.»
Kiltkivist meened
Ehitajad kogusid kokku von Nolckeni ajal pandud kiltkivitahvlid, mis leiti plekk-katuse alt, ja talletasid need lossi pööningule - neist on kavas hakata tegema suveniire.
Vana ja uut kiltkivi võrreldes märkis Külli Must, et lossi esimene katus oli pisut õhemast materjalist kui praegune. «Selle eest on aga uus kivi mereteemaline, nagu Aivazovski maalid,» muheles Eviko juhataja Rein Murumägi.

Töö jätkub
Alatskivi lossi katuse korrastamine läks maksma üle 2,5 miljoni krooni. Sellest rahast 2,1 miljonit krooni õnnestus vallal saada Euroopa Liidu Phare abiprogrammist, üle 200 000 krooni andis Eesti riik ja ligi paarsada tuhat krooni eraldas vald.
Kevadel ehitatakse veevärk, kanalisatsioon, ventilatsioonisüsteem ja küte ning vahetatakse vana elektrisüsteem uue vastu. Keldrisse tulevad tualetid ja köök, esimesele korrusele restoran, hoone vasakus tiivas asuvatesse teenijatetubadesse aga ruumid külalistele. Selleks tööks kulub ligi 4,5 miljonit krooni.
Suurem osa rahast pärineb taas Phare programmist, oma õla pani alla ka Eesti riik, ligi pool miljonit krooni eraldas Alatskivi vald.

-Alatskivi loss on peaaegu valmis
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=3280
- artikkel "Paruni söögisaalis avaneb salauks kuldse lingigga"
http://www.postimees.ee/230905/tartu_postimees/177386.php

-Alatskivi loss läheb Rein Kilgile rendile
http://www.postimees.ee/280706/esileht/siseuudised/210964.php

- Alatskivile tuleb peagi restoran Apollo
http://www.postimees.ee/011107/tartu_postimees/maaelu/292851.php

- Alatskivi lossi Veneetsias tehtud lühtrid jõudsid pärale
http://www.postimees.ee/220208/tartu_postimees/uudised/313518.php

Sisestatud: 27.02.2008.