7158 Alatskivi mõisa peahoone, 1880.-1885. a
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Alatskivi mõisa peahoone, 1880.-1885. a |
---|---|
Mälestise registri number | 7158 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 16.09.1997 |
Registreeritud | 16.09.1997 |
X-koordinaat | 681864.40 |
Y-koordinaat | 6500235.90 |
Mälestise vana number | 508 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(16)
Paikvaatluse kuupäev: 13.03.24
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Hooneterikka mõisaansambli härrastemaja, historitsistöiku stiili väljapaistvamaid näiteid Eestis. |
Kirjeldus Hoone neogooti väliskuju jäljendab mõneti Briti kuninglikku Baimorali suveresidentsi (1853-55, arhitekt W. Smith) Šotimaal. Osalt 1-, osalt 2-korruseline, ebasümmeetrilise põhiplaani ja siluetiga loss. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel paiknevad nurgatornid, samuti risaliidid ning teise korruse akende astmikfrontoonid. Esifassaadi ilmestab suur palkon, mis kujundatud sakmikrinnatisega tornilaadsetest tulpadest. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel mašikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus (vundament vooderdatud graniitplaatidega, astmikfrontoonide ülaosa laotud tahutud dolomiitplokkidest jne). Esindusruumid asuvad esimesel korrusel, mitmed neist on stiilsete interjööridega: läbi kähe korruse ulatuv hall, mis kujundatud sammasrõdu ja kahe erakordselt suure kaminaga, avar korintose sammastega klassitsistlikus laadis saal, tumedate puitpaneelidega neorenessansi maneeris pildigalerii ja söögisaal, neobarokse dekooriga salong, trepivestibüül, kabinet hallist vasemat kätt jne. Säilinud on hulgaliselt kõrgekvaliteedilist tisleri- ja stukitööd (Tartu, osalt Riia meistritelt), esinduslikke historitsistlikke kaminaid ja ahje, ühes põhjatiiva ruumis maalitud kahlitest (18. saj. II poolest) soemüür. Teisel korrusel on peamiselt elu-ja külalistetoad. |
Ajalugu 16. sajandi keskel rajatud Alatskivi mõisat on ürikutes esimest korda nimetatud 1601. aastal (Hof Alleskiue). Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangeli, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Luunja parun Arved von Nolcken laskis aastail 1880-1885 ehitada praeguse härrastemaja. Eeskuju olevat ta võtnud Inglise kuninganna Victoria Sotimaal olevast residentsist - Balmorali lossist. |
Meedia "Uus kiltkivikatus hoiab Alatskivi " |