Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Nina õigeusu kirik 1827. a
Mälestise registri number 7179
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.07.15

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Ajastu sakraalehituse tüüpiline näide piirkonnas. Silmapaistva 18. sajandi teise poole rokokoo ikonostaasiga.

Sisestatud: 24.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Nina Jumalaema Kaitsmise ja Eestpalve (Pokrovi) kirik. Hilisklassitsistlik, historititsismi sugemetega. Ladina risti kujulise põhiplaaniga, kellatorni ning keskkupliga valgeks krohvitud telliskivihoone. Torne kokku neli: 4-tahulisel alusel 8-tahuline nõelja kiivriga kellatorn, nelitisel 8-tahuline tambuuriga sibulkiivriga torn ja 2 väikest sibultorni. Fassaad on lihtne ja liigendamata, aknad kaarsillutisega, peauks tahveldisega. Rokokoo stiilis ikonostaas on pärit Daugavpilsi kirikust 18. sajandi teisest poolest. Põhja- ja lõunaküljes 19. sajandi teise poole - 20. sajandi alguse väiksed ikonostaasid.

Sisestatud: 24.07.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tartu maakonnas, Nina külas, Peipis järve vahetus läheduses.

Sisestatud: 14.03.2018.

Mälestise ajalugu


Nina Jumalaema Kaitsmise kirik on valminud 1828. aastal. Kiriku kõrvale ehitati ka preestrimaja. Mõlema hoone arhitektuurse lahenduse puhul on kasutatud tüüpfassaadides ette nähtud elemente. Kirikut laiendati 1908.a. Kiriku kahekorruseline peaikonostaas on Eestis harvaesinev vene rokokooelementidega barokk-klassitsisimi stiilinäide 18.saj. keskpaigast (u. 1750-60-ndad aastad). Ikonostaas ei ole ehitatud Nina kirikule, vaid toodud Pihkva piiskopkonnast Sentšitsõ küla kirikust. Ikonostaas võis algselt laiem olla (4 suurt ikonostaasiga sobivat ikooni paiknevad lahtiselt seintel). Kõrvalaltarite ikonostaasid on hilisemad, pärinedes 20.saj. I poolest.

Sisestatud: 19.02.2009.

Allikad


E. Tohvri (2005). Ehitusmeistrist arhitektiks - G.F.W.Geist Tartu linnaruumi kujundajana. - Kunstiteaduslikke uurimusi 2004, 3-4.; Eesti kunsti ajalugu 2. 1520-1770. Tallinn.
A. Pantelejev (1987). Apostliku õigeusu kirikute arhitektuuriajalooline inventariseerimine. Tallinn.

Sisestatud: 14.03.2018.