Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Luunja mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 7204
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 668878.79
Y-koordinaat 6472115.94
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 26.03.24

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Vabakujundusliku pargi tüüpiline näide

Sisestatud: 03.03.2008.

Kirjeldus


Luunja mõisa park on suur (8,22 ha) ja neljaosaline, millest pool on väljapeetud regulaarses stiilis. Pargi põhiosaks on esi- ja tagaväljak, terrassaed ja vabakujuline pargiosa nende taga.
18. sajandi keskel asus Luunjas barokkpark, mis peahoone lähedal oli väga korrapärase kujundusega laskudes terrassidena Emajõe poole. Parki läbis kaks ristuvat telge, peatelg jagas pargi peahoone keskteljel pooleks, risti paiknenud telg oli orienteeritud Emajõele.
19. ja 20. sajandi vahetusel viidi maantee pargist (ja ka mõisasüdamest) kõrvale ning tekkinud teedevaheline väljak kujundati vabakujuliseks lookleva teedevõrgustiku ja tiikidesüsteemiga pargiks. 19. sajandi lõpul kujundati regulaarne barokkpark ümber maastikupargiks. Ümber kujundati ka tagumine pargiosa, kuhu rajati juurde kanaleid ja muudeti teedevõrku.
Pargis on veel tänagi leida nii regulaarseid kui ka vabakujunduslikke elemente.
Barokkpargi terrassidel asunud kahest nelinurkse kujuga tiigist on üks tänaseni säilinud. Hiljem on pargi vahetusse lähedusse rajatud hulgaliselt kuivenduskraave.
Mõlema kujunduse korral on oluliseks peetud ka pargist avanevaid vaateid. Üle Emajõe on hästi näha olnud Kaagvere mõisa peahoone ning Vana-Kastre linnus (mõlemad tänaseks hävinud).
Tänane parki sissesõidutee on ääristatud siberi nulgudega, Tartu poole suunduvat pärnaalleed on täiendatud paplite, vahtrate ja jalakatega.
Esiväljak on pea puudeta. Kiviaedu on palju majandushoonete gruppide piires. Tagaväljak on pikk ristkülik, piiratud teega ja alleega. Väljakusisest kujundust ei ole säilinud. Pargi teise osa moodustab tagaväljaku jõepoolsel küljel asuv terrassaed, mis on liigendatud ristuvate teede võrguga. Pargiosa alläärel oli kaks tiiki. Pargi kolmanda osa moodustab eelnimetatud kahe osa tagaküljel paiknev lainelise loodusliku reljeefiga vabakujuline park. Pargiosa on osalt piiratud kivimüüriga ja puudereaga.
Neljanda pargiosa moodustab vanast teest teisele poole jääv pargiala, mis piiratud kõrgete tellistulpade ja raudvõrega. Pargiala on täidetud vabakujuliste puudegruppidega.
Peamiseks puuliigiks on harilik pärn. Leidub ka harilikku vahtrat, harilikku tamme, harilikku saart, siberi nulgu, siberi lehiseid, halli leppa, harilikku kuuske ja ebatsuugat.

Sisestatud: 05.03.2008.

Ajalugu


18. saj. rajati suurejooneline barokkpark, mis paiknes Emajõe poole laskuvatel terrassidel.
19. saj lõpus ümber kujundatud vabakujuliseks maastikupargiks
Müüriga ümbritsetud kunagise puuviljaaia asemele rajati sovhoosi ajal rosaarium

Sisestatud: 03.03.2008.

Kaitsevööndi ulatus


"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) kuupäev:05/01/2007

Sisestatud: 05.03.2008.