Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Luunja mõisa karjalautade kompleks, 19. saj
Mälestise registri number 7210
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number K
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.02.17

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Laut, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Laut, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Mõisaansamblisse kuuluvad majandushooned, millel on säilinud eri etappidel rajatud originaal ehitusmaht ja ja ehituskonstruktsioonid.

Sisestatud: 03.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Laudad moodustavad suure ehitiste rühma, mis koondatud pika nelinurkse sisehoovi ümber. Hooned on kas liidetud või on nende vahed suletud müüride ja väravatega. Vanimad hooned kompleksis on krohvimata maakividest (v.a maantee äärne, mis krohvitud). Esifassaadi akende vahel on laiad pilastrid. Aknad on väikesed, ruudukujulised, osa aknaid sisehoovis on rekonstrueeritud suurteks ja kõrge kaarega avadeks, millel eenduv tellisääris. Maantee ääres hoone keskteljel on lai läbikäik, millel seintes kõrge kaarega sillustega avad, mis raamitud krohviääristega. Hoonet kattis algselt poolkelpkatus, millel olid profileeritud räästakarniisid ja äärisega ümaraken poolviilus. Hiljem kaeti katus üleulatuvate räästastega viilkatusega. Ajalooliselt olnud sindelkatus, tänapäeval on katteks eterniit.
Hilisemad laudahooned on paigutatud paralleelselt vana kompleksi taha. Uuemad hooned on väga pikad. Krohvimata maakiviehitised, kaetud kõrgete viilkatustega (tänapäeval katteks eterniit). Uksed valdavalt kaaravadega. Aknad on nelinurksed ja kitsad ning kõrged, 8-ruudulised.
Hoovi lõpetab maantee ääres kõrge krohvimata maakivimüür, milles on kõrge kahe arkaadiga värav.

Sisestatud: 29.02.2008.

Mälestise ajalugu


Hoonete kompleks on tõenäoliselt rajatud mitmes ehitusjärgus. Esmalt rajati 19. sajandi esimesel poolel suletud ruudu kujuline sisehooviga hoonetekompleks. 19. sajandi teisel poolel see osaliselt lammutati ja pikendati pikkade paralleelsete hoonetega. Viimaste otstele püstitati hoovi sulgev müür, kuhu 20. sajandi algul rajati värav.

Sisestatud: 29.02.2008.

Kaitsevööndi ulatus


"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) kuupäev:05/01/2007

Sisestatud: 05.03.2008.