Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Mäksa mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 7218
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.02.13

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Maastiku reljeefsust ärakasutava erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide Tartumaal.

Sisestatud: 02.07.2008.

Mälestise kirjeldus


8,44 hektari suurune mõisapark paikneb Emajõe kaldal. Lainjal moreenmaastikul paistab kaugele algselt regulaarse, hiljem maastikupargiks kujundatud pargi puudesalu. 18. sajandil rajati peahoone ja jõe vahele jäävale nõlvale terrassid, mis kujundati regulaarse barokse iluaiana, kuhu rajati ka tiigid. Regulaarsena oli kujundatud ka peahoone esine ala, kus ovaalsele väljakule suunduvad kolm sissesõiduteed. Väljakut ennast ümbritseb vabakujuline vahtrapuistu.
Hiljem rajati pargi suurejooneline maastikupargiosa, kust avanesid vaated ümbritsevale maastikule ja Emajõele. Pargi idaosas asunud suur viljapuuaed oli eraldatud pargi põhiosast pärnaalleega. Pargi juurde kuulusid ka kaks kuusetukka faasanite kasvatamiseks. Valitsejamaja juures asus iseseisev pargiosa.
Säilinud on vabakujuline pargiosa. Barokkpargist on säilinud pärnaallee.
Domineerivateks liikideks pargis on harilik pärn, harilik tamm, harilik vaher. Leidub ka harilikku kuuske, siberi nulgu, seedermändi. Tähelepanuväärsetest üksikpuudest tuleks mainida kolmeharulist harilikku kuuske. Botaanilisteks haruldusteks on hariliku kuuse püramiidjas vorm "Cupressina", valge mänd, must mänd, hall pähklipuu.
(Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 02.07.2008.

Mälestise ajalugu


18. sajandil rajati Mäksa mõisa peahoone ja Emajõe vahelisele alale terrasside ja tiigikestega kujundatud regulaarne barokkpark.
19. sajandi teisel veerandil, pärast peahoone valmimist laiendati parki ning muudeti see suurejooneliseks maastikupargiks.
20. sajandi algul rajati kaks kuusesalu, kus kasvatati faasaneid.

Sisestatud: 02.07.2008.