Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kaagvere mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 7229
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 27.11.13

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 09.12.2005.

Mälestise kirjeldus


Suure (8,9 ha) pargi ovaalne esiväljak on oma kuju ja osa puudest säilitanud. Betoonist purskkaev ja regulaarne lillepeenar on pärastsõja-aegsed. Esiväljakust lõunasse jääv osa on erivanuseline. Seal leidub alleefragmente nii 18. saj. kui 19. saj. lõpust ja istutusi 1970 – 1980-ndatest aastatest.

Terrassidega tagaväljaku kujundus on vähemalt saja-aastane
Tagaväljaku lääneosa on kaetud eaka puistuga. Väljaku idapoolsele lagedale osale on tehtud uusi istutusi. Tagaväljakul on kaks vabakujulist tiiki. Keskmisel terrassil on praeguseks amortiseerunud palliplats. Tagaväljakust itta jääb vabakujunduslik maastikupark tiigi ja paviljonikünkaga ning hiljem rajatud biotiikidega. Pargi kaugem osa läheb üle looduslikuks lodumetsaks. Mõisasüdamikust läände jääb endine ehiselementidega viljapuuaed, praegu kasutusel põllumaana. Seoses erikooli staatusega on park külastajatele osaliselt suletud.

Maastikuparki piirab lõunast tammeallee (90 m, puid säilinud 77%) ja põhjast Emajõgi. Pargi koosseisu kuuluvad ka vahtra-pärna-saare segaallee Tartu (65 m, puid säilinud 69%), vahtra allee Roiu (200 m, puid säilinud 60%) ja pärnaallee Tõlgu männiku (90 m, säilinud puid 87%) suunas.
Dendroloogia
Pargis leidub 37 liiki puid-põõsaid, domineerivad lehtpuud ja -põõsad (puid 18 ja põõsaid 12 liiki). Okaspuid on 7 liiki. Hulgaliselt leidub harilikku vahtrat, harilikku saart, harilikku tamme, harilikku ja läänepärna, harilikku jalakat ja sangleppa. Olemas liigiline nimistu 1984. ja 1998. aastast. Tähelepanuväärsed üksikpuud: künnapuu esiväljaku ovaalil, siberi seedermänd maastikupargis.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 09.12.2005.

Mälestise ajalugu


Algselt korrapärase kujundusega park rajati tõenäoliselt 18. sajandil krahv Münnichi tellimusel. Nolckenite ajal 19. sajandi II poolel laiendati parki ida suunas. Idapoolne osa, mille juurde kuulusid ka Vana-Kastre linnuse varemed, kujundati parkmetsaks. Pargina majandati ka ida poole jäävat Tõlgu männikut, kuhu viis pärnaallee

Sisestatud: 09.12.2005.