Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Nõo kirik, 13. saj
Mälestise registri number 7230
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 515
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.01.19

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Nõo kirik on üks vanemaid Eesti maakirikuid, mille algkuju on erandlikult hästi säilinud.

Sisestatud: 18.05.2005.

Mälestise kirjeldus


Nõo Laurentsiuse kirik oli algselt ilma tornita ehitatud kiviehitis. Kellade tarvis ehitati 1819. aastal lääneviilule puidust haritorn. 19. sajandi lõpus omandas Nõo pühakoja interjöör tervenisti pseudogootilise ilme. 1870. aastate lõpus külgrõdude ehitamise aegu suurendati ühtlasi ka kiriku aknaid. Kirik on krohvitu, kolme lööviga kolme-traveeline kodakirik, mille pikihoonele liitub silmatorkavalt avar ruutjas kooriruum. Kiriku kesklööv on peaaegu kaks korda laiem külglöövidest. Kesklööv on kaetud tugevate mõigasroietega 8-osaliste domikaalvõlvidega. Külglöövides on ristvõlvid, mille roideprofiil on lähedane kesklöövi omale. Eeskoda lääneportaali ees on lammutatud; säilinud on kaks sarikaid kandnud konsoolkivi. Kiriku viilud on rikkalikult kujundatud. Altarikujundus valmis 1895. aastal Gustav Beermanni kavandi alusel. Kiriku käärkamber ja puidust torn on uuema aja lisandid.

Sisestatud: 04.08.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tartu maakonnas, Nõo alevikus, Tartu tänava ääres. Ümbruses asuvad peamiselt eramajad.

Sisestatud: 02.07.2018.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated hoone ehitamisest pärinevad 1250.-1260. aastatest. Kirik on pühendatud esidiakon märter Laurentiusele. Alguses Tartu toomkapiitlile allutatud ja alles 15. sajandi II poolest kihelkonnakirikuks saanud pühakoda olevat kunagi olnud ka palverännakupaik. Nõu kirik on ka kogu piirkonna vanimaid maakirikuid. Nõo kirik on üks esimestest kirikutest Eestis, kus võeti kasutusele orel.

Sisestatud: 04.08.2008.

Allikad


Nurme, Sulev. Nõo kirikuaia heakorrastamise projekt. Artes terrae. Tartu 2009-2010. Muinsuskaitseameti arhiivi toimik nr P-16852.

Sisestatud: 02.07.2018.