Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Luke mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 7234
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 651625.36
Y-koordinaat 6458754.91
Mälestise vana number 256K
Ava kaardil

Paikvaatlused(15)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.03.22

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Neobarokkpargi tähelepanuväärne näide, kus on säilinud fragmente ka algsest 18. sajandi lõpu regulaarpargist.

Sisestatud: 07.05.2008.

Kirjeldus


Pargi kujundajaks ja viimase peahoone arhitektiks peetakse R. von Engelhardi. Park asub kolmel eritasapinnana paikneval terrassil. Pargi juurde kuuluvad 0,3 km pikkune Nõo poole suunduv läänepärna-allee, 1 km pikkune Pangodi poole suunduv läänepärna-allee ja 1,3 km pikkune Unipiha mõisa poole suunduv pärna-allee. Kõrgel mäerinnakul on suur okaspuumets, mille esiserv on kujundatud raietega pargimetsa ilmeliseks.
Luke park on stiilipuhas historitsistlik park, kus domineeris pseudobarokne lahendus.
Põhjast lõunasse jagavad tiigid mõisaansambli kahte ossa: lääne poole jäävad park ja eluhooned, ida poole majapidamishooned koos õunaaia ja kasvuhoonega. Pargi idapoolset osa lahutab läänepoolsest osast Voika ojale kaskaadidena rajatud viiest tiigist koosnev tiikidesüsteem, mille paisutusseadmed ja neil asuvad sillad on olnud suurtest, tahutud ja hästi sobitatud graniitplokkidest. Säilinud on graniidist väiksemaid poste, samuti sissepääsu juures kaks suuremat väravaposti.
Pargi võib tinglikult jagada kuueks osaks.
* Esinduslik osa, kus võimas läänepärna-allee viib mõisahoone esisele väljakule, mille suuri murupindasid kaunistavad põlispuudegrupid.
* Barokkstiilis kujundatud osa pügatud hekkide ja boskettidega, kus muruväljaku ümber on neli ühetaolist pügatavatest elupuudest bosketti, nende pikematel külgedel kaks pügatavatest pärnadest ristkülikut, keskel ringid.
* Kolmandasse pargiossa viib kivitrepp, mida valvavad lõviskulptuurid. See on varjurikkam, keskteljel pärna-allee, millest paremal pärnahekkidest labürint, vasakul pärnadega raamitud muruväljak.
* Neljas - astme võrra madalamal asuv pargiosa, kus muruväljaku keskel ja ühtlasi ka peatelje lõpetuseks asub skulptuur.
* Viies iseseisev osa on korrapäraselt istutatud tammede ja pärnadega.
* Terrassiliselt laskuv viljapuuaed teisel pool tiikidekaskaadi.
Domineerivaks liigiks on harilik pärn, esineb ka harilikku tamme, lääne pärna, harilikku jalakat, siberi nulgu, harilikku elupuud. Pargi vanimad puud on harilikud pärnad, läänepärnad ja harilikud tammed. 2000. aasta dendroloogilise inventeerimise käigus on kokku loetletud 37 puu- ja põõsaliiki. Tähelepanuväärseteks üksikpuudeks võib pidada kahte suuremõõtmelist harilikku elupuud.
(Pargiankeet. 2002)

Sisestatud: 07.05.2008.

Ajalugu


18. sajandi teisel poolel rajatud barokkpark. Sel perioodil pandi alus tänaseni säilinud mõisa üldplaanile.
19. sajandi teisel poolel rajasid (rekonstrueerisid) von Knorring’id nii tiikidesüsteemi, maakivist ringmüüri kui ka pargi, mille tulemusel tekkis kunagise regulaarstiilis pargi asemele n.ö neobarokkpark. 1898. aastaks oli park kujundatud.
Pargi kujunduse autoriks peetakse arhitekt R. von Engelhardi.

Sisestatud: 07.05.2008.

Meedia


artikkel "Nõo küsib Luke mõisa tiikidele miljoneid "
Neljapäev 20.03.2003

Nõo vallavalitsus taotleb Luke mõisapargi nelja tiigi taastamiseks Phare abiprogrammist kuni 4,5 miljonit krooni, lootes tiigid korda saada 2004. aasta sügiseks.
Nõo vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Gea Järvela sõnul esitab vallavalitsus lähiajal rahataotluse mahu kinnitamiseks Nõo volikogule, sest kümme protsenti Phare rahastatavaist projektidest peab katma omafinantseering.
Ühe viiest Luke mõisapargi tiigist taastas Nõo vald juba 1999. aastal, kulutades selleks 800 000 krooni tagastamatut abi riiklikult ääremaade programmilt, keskkonnafondilt ja Maailmapangalt.
Järvela pidas võimalikuks, et ülejäänud nelja tiigi taastamise keskmine hind ei kujune kallimaks ning vallal õnnestub läbi ajada vähem kui 4,5 miljoniga. Sel juhul on mõeldav, et taotleme siiski maksimumsummat, et teha korda näiteks mõisa kärnerimaja, rääkis Järvela.
Nõo vallavanem Esta Tamm ütles, et vald koostab praegu Luke mõisakompleksi detailplaneeringut, millega tahab jagada pargi seitsmeks kinnistuks.
Ühe kavandatava kinnistu moodustavad põlispuudega park, tiikide kaskaad ja kärnerimaja. Ülejäänud kuus kinnistut, millel on olnud või on praegu mõisahoone, võib vald panna müüki.
«Meie mõte on, et kinnistute ostjad taastaksid hooned endisel kujul ning keskenduksid turistide teenindamisele,» selgitas Tamm.
Tamm väitis, et viimastel aastatel on Luke mõisa elavdamise vastu tundnud huvi mitmed ettevõtjad, kuid vallal pole olnud neile piisavalt ahvatlevat pakkumist - mõisahoonete rentnikuks pole keegi ihanud.
Samas tõdes Tamm, et Luke mõisapargi arendamine on jäänud Nõo vallal viimasel paaril aastal üldse rohkem tagaplaanile, sest tegelda on tulnud mitme pakilisema murega: näiteks Nõo reoveepuhasti ehituse ja Laguja õlijärve puhastamisega.
Martin Pau
martin.pau@postimees.ee

2. artikkel "Luke vana mõisaparki ja tiike ootab endiste aegade hiilgus" 04.04.2005 Vilja Kohler, reporter

Kulub pool aastat ja mitu miljonit krooni euroliidu raha ning siis seisab Luke mõisapargis konutav puitpitsi jäänustega kärnerimaja taas endises ilus tiikide veeres, mille veejoad kohisevad vanade puudega võidu.
Kümme aastat tagasi hakkas toona Nõo valla haljastusspetsialistina töötanud Gea Järvela koos talgulistega 9,5 hektari suurust Luke mõisaparki võsast välja raiuma ning kaotas vanas pargis südame. Mõnikord ka lootuse.
«Ausalt, vahepeal juba mõtlesin, et minu silmad vist ei näegi seda aega, kui need tiigid ja hooned korda saavad,» tunnistas nüüd Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse juhatajana töötav Järvela, Luke mõisakompleksi rekonstrueerimise projektijuht. «See koht on mulle südamesse kasvanud. Ja nüüd hakkab jää liikuma!»
Võimas veemäng
Jääd liigutab Nõo vald Euroopa Liidu Phare CBC programmist saadud 3,73 ja omalt poolt lisatud 1,26 miljoni krooniga. Selle rahaga restaureeritakse kärnerimaja ja rekonstrueeritakse ainulaadne tiikide süsteem.
See viimane tähendab, et pärast suuri ehitustöid hakkavad Luke mõisapargi nelja tiigi veed taas, nagu rohkem kui sajand tagasi, kaskaadide ehk astanguliste veejugadena ühest veesilmast teise kohisema.
«Tiigid on väga oluline osa Luke mõisapargist,» toonitas Gea Järvela. «Ja need pole olulised mitte ainult pargile, vaid kogu Eestile, sest sellist tiikide süsteemi meil mujal pole.»
Luke mõisapargis on ühtekokku viis tiiki. Neist esimese tiigi ja esimese regulaatori taastas vald 1999. aastal Maailmapanga, Eesti Regionaalarengu sihtasutuse, Eesti Keskkonnafondi ning valla kokku 800 000 krooniga.
Tänavu suvel võetakse käsile veeansamblisse kuuluva kolme tiigi taastamine kõige kallima ja ilusama lahenduse järgi – esialgsel kujul.
Tiikide naabruses oleva 19. sajandi lõpul valminud aednikumaja olukord ei paista kaugelt vaadates eriti hull. Kuid tegelikult püsib see nukumaja meenutav hoone koos vaid tõmmitsatega.
Kärnerimaja taastab vald samuti esialgsel kujul: seinad jäävad krohvituks, katusel vahetab sindel välja eterniidi, säilinud puitpitsi osade järgi tehakse majakesele uued kaunistused, sooja hakkab andma kogukasse glasuuritud pottkiviahju peidetav kamin.
Vallavolikogu otsuse järgi jääb kärnerimaja Nõo vallale, sinna rajatakse mõisamuuseum. Pargi ülejäänud viiele katastriüksusele, kus asuvad näiteks vanad tallid-laudad ja valitsejamaja varemed, otsib vald praegu omanikke.
«Tahame leida endale partnereid, kes hakkaksid neid hooneid arendama, sest vallal pole nii palju jaksu,» ütles Nõo vallavanem Rain Sangernebo.
Asjast tõsiselt huvitatud inimesi leidub, kuid et praegu on kõik veel alles läbirääkimiste tasemel, ei soovinud vallavanem huvilistest lähemalt rääkida.

Paviljon ja parkla
Lisaks Phare CBC programmile sai Nõo vald Luke mõisapargile veel ligi 1,4 miljonit krooni euroliidu struktuurifondide piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Vald lisas sellele summale 345 000 krooni, et ehitada pargi serva korralik parkla ja kärnerimaja naabruses oleva viienda tiigi kaldale paviljon.
«Parkla tuleb meil unikaalne,» kinnitas Rain Sangernebo. «Planeeringut tehes saavutatud kokkulepe ei luba meil sinna rajada tuima kivi- või asfaltkatet. Paneme parklasse spetsiaalse kärje, mille vahelt hakkab kasvama rohi.»
Luke mõisa kärnerimaja ja tiigid peavad korda saama tänavu. Paviljoni ja parkla rajamise võib vald lõpetada tuleval aastal.

- Muinasjutumaja hakkab peegelduma Luke tiikides
http://www.postimees.ee/301105/tartu_postimees/varia/184662.php

Sisestatud: 24.03.2003.