Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rannu mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 7257
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.09.13

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide piirkonnas.

Sisestatud: 25.04.2008.

Mälestise kirjeldus


Väike 2,9 ha segastiilis park. Peahoone ees esiväljak puudus, tagaväljak oli poolümar muruplats, kuhu suundus pärna-allee, mis ühendas peahoone tiigiga. Peahoone tiibhoone küljel ja vana peahoone eeskoja ees olid avatud alad. Hoone ja maantee vahelises kitsas ribas leidus üksikuid puid, pargi põhialal aga nooremaid puid vabalt kogu alal. Pargi juurde kuuluvad ühepoolne pärna-allee Elva ja Sangla suunas ja vahtra-allee Rõngu suunas. Väike park lõpeb suure paisjärvega. Pargist avanesid vaated paisjärve veepeeglile.
Säilinud on regulaarsest pargist pärit pärna-alleed. Park on piiratud madala kivimüüriga, kõrgem müür on viljapuuaia ümber.
Domineerivad harilik pärn, harilik vaher, harilik tamm. Leidub ka siberi nulgu, harilikku kuuske, palsami nulgu, sahhalini nulgu, amuuri nulgu, valget kuuske, harilikku ebatsuugat. Tähelepanuväärseks võib pidada ka vana künnapuud.
(Pargiankeet. 2002)

Sisestatud: 07.05.2008.

Mälestise ajalugu


19. sajandi keskel rajati regulaarne park. 20. sajandi algul seoses uue peahoone ehitusega kujundati ümbrus vabakujuliseks pargiks. Hiljem on parki täiendatud ilupuude ja -põõsastega

Sisestatud: 25.04.2008.