Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rõngu kirik, 1899.-1901. a
Mälestise registri number 7263
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 632226.66
Y-koordinaat 6446942.46
Mälestise vana number -
Ava kaardil
vaade loodest Autor Ü.Jukk Kuupäev 07.05.2009
vaade loodest Autor Ü.Jukk Kuupäev 07.05.2009 vaade idast Autor Ü.Jukk Kuupäev 07.05.2009 Reelika Niit 27.04.2011 7263, sisevaade O suunas, Ü.Jukk, 29.08.2012 Detailvaade. Foto: K. Tael 20.06.2016 Detailvaade. Foto: K. Tael 20.06.2016 Detailvaade. Foto: K. Tael 20.06.2016 Rõngu kirik. Foto Dan Lukas 27.05.2020 Rõngu kirik. Foto Dan Lukas 27.05.2020 Rõngu kirik. Foto Dan Lukas 27.05.2020 Rõngu kirik. Foto Dan Lukas 27.05.2020 Rõngu kirik. Foto Dan Lukas 27.05.2020
Galerii(12)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997

Paikvaatlused(32)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 08.12.22

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ajastu tüüpiline sakraalhoone piirkonnas.

Sisestatud: 30.07.2008.

Kirjeldus


Ühelöövilise 3-traveelise pikihoone ja pikliku kooriruumiga algkirik püstitati tõenäolisel 14. sajandi lõpus, oletust kinnitavad 20. sajandi algul saadud arheoloogilised leiud. Pärast Liivi- ja Põhjasõja purustusi säilisid kirikust üksnes seinad. 1863 püstitati kõrge, diagonaalselt paiknevate tugipiilaritega läänetorn (J. G. Mühlenhausen). 1900 rekonstrueeriti kirik kapitaalselt R. M. von Engelhardti projekti järgi (ehitusmeister J. Hoppe). Pikihoone idaosa ja kooriruum lammutati ning ehitati uus avar idaosa, mis koosneb empooridega varustatud transeptilaadsest laiendist ja polügonaalselt lõppevast altariruumist. Viimase põhja- ja lõunaküljele ehitati käärkamber ja mitmed abiruumid. Samal ajal lisati lääneküljele trepikojad, mille kaudu pääseb oreliväärile ja torni ning fassaadid said neogooti kujunduse.
R. M. von Engelhardti kavandatud interjööris domineerib teravkaarset silidervõlvi imiteeriv puitlagi. Altarimaal "Kolgata" (1901, L. Otto), orel (1874, W. Müllverstedt).
(Eesti Arhitektuur. K. Alttoa)

Sisestatud: 30.07.2008.

Ajalugu


Rõngu Miikaeli kiriku esmamainimine oli aastal 1413, kihelkonna kohta esimesed teated 1449. aastast.

Sisestatud: 30.07.2008.