Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rõngu kirik, 1899.-1901. a
Mälestise registri number 7263
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(25)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 16.05.19

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajastu tüüpiline sakraalhoone piirkonnas.

Sisestatud: 30.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Ühelöövilise 3-traveelise pikihoone ja pikliku kooriruumiga algkirik püstitati tõenäolisel 14. sajandi lõpus, oletust kinnitavad 20. sajandi algul saadud arheoloogilised leiud. Pärast Liivi- ja Põhjasõja purustusi säilisid kirikust üksnes seinad. 1863 püstitati kõrge, diagonaalselt paiknevate tugipiilaritega läänetorn (J. G. Mühlenhausen). 1900 rekonstrueeriti kirik kapitaalselt R. M. von Engelhardti projekti järgi (ehitusmeister J. Hoppe). Pikihoone idaosa ja kooriruum lammutati ning ehitati uus avar idaosa, mis koosneb empooridega varustatud transeptilaadsest laiendist ja polügonaalselt lõppevast altariruumist. Viimase põhja- ja lõunaküljele ehitati käärkamber ja mitmed abiruumid. Samal ajal lisati lääneküljele trepikojad, mille kaudu pääseb oreliväärile ja torni ning fassaadid said neogooti kujunduse.
R. M. von Engelhardti kavandatud interjööris domineerib teravkaarset silidervõlvi imiteeriv puitlagi. Altarimaal "Kolgata" (1901, L. Otto), orel (1874, W. Müllverstedt).
(Eesti Arhitektuur. K. Alttoa)

Sisestatud: 30.07.2008.

Mälestise ajalugu


Rõngu Miikaeli kiriku esmamainimine oli aastal 1413, kihelkonna kohta esimesed teated 1449. aastast.

Sisestatud: 30.07.2008.