Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rõngu kõrtsihoone, 1807.-1830. a
Mälestise registri number 7265
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 523
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.03.19

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Kõrtsihoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Eesti üks huvitavamaid klassitsistlikke maanteekõrtse.

Sisestatud: 27.02.2008.

Mälestise kirjeldus


Hoone kujunduses on tunda Tartu ülikooli peahoone mõju (triglüüfifriis). Graniidist raiutud soklikivid, võlvitud kelder, serv-joonvõlvidega (õuepoolsed silindervõlvidega) ruumid olid selleaegses kõrtsiarhitektuuris erandlikud. Ehitatud mõisa tellise-löövis põletatud kollakatest kividest, viilkatus kaetud lamedate katusekividega. Ligi 42 m pikkusel frondil on vähe-eenduv keskrisaliit ja rustikaga liseenid. Ustel ja akendel on laiad krohvpiirded. Lisaks piiravad kahte akent ja kahte ust sambapaarid (kaarsilluste tugedena), mis on hilisemad lisandid (arvatavasti A. Jegorov). Ka viiluvälja keskel asuv segmentakna juures on kasutatud sambapaari.
Kaarjate tiibehitiste rajamise aeg ei ole teada, kuid 1890. aastal olid need juba olemas ning kõrts oli ,,kõver". Tiivad lammutati 20. sajandi esimestel kümnenditel ning Teise maailmasõja järel olid alles vaid vundamendi põhjad.
Õuepoolne sein on maakivist, front lihtne. Avatäidetel tellisraamistus ja -sillus.
(Eesti Arhitektuur - K. Aluve; Ajalooline õiend Rõngu kõvera kõrtsi kohta, 1973)
Esifassaadi poolsel katusel kivikate, tagakülje poolne katus kaetud eterniidiga.

Sisestatud: 25.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Tartu-Valga-Riia ja Palupera-Pikasüla maanteede ristumiskohal.

Sisestatud: 27.02.2008.

Mälestise ajalugu


Ehitatud tõenäoliselt 1820. aasta paiku ehitusmeister J. Fr. Zwiegmanni juhtimisel. Asukoht on traditsiooniline (mainitud juba 1684 ja L. A. Mellini atlases 1797).
1989 rekonstrueeriti kaupluseks ja sööklaks (KRPI 1974-1979, arhitekt K. Lüüs, kunstiajaloolane N. Raid).
("Eesti arhitektuur" IV, Tallinn 1999)

Sisestatud: 25.04.2008.