7269 Vana-Kirepi mõisa peahoone, 18.-19. saj

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana-Kirepi mõisa peahoone, 18.-19. saj
Mälestise registri number 7269
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 270K
Liigitus ehitismälestis
Vana-Kirepi mõisa peahoone-vasak tiib-räästaalune nurgatahveldisega Mart Siilivask 17.01.2006
Vana-Kirepi mõisa peahoone-vasak tiib-räästaalune nurgatahveldisega Mart Siilivask 17.01.2006 Reelika Niit 11.11.2008 Reelika Niit 11.04.2011 Vana-Kirepi mõisa peahoone. Foto autor I. Raudvassar 13.10.2016
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Inspekteerimised(13)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 27.04.19

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


18. sajandi ja 19.sajandi alguse Lõuna-Eesti mõisaarhitektuurile iseloomuliku väikemõisa puidust härrastemaja hästi säilinud näide.
Mälestise tunnusteks on hoone säilinud välisilme, asendi- ja plaanilahendus, kõik säilinud algupärased hooneosad, ehituskostruktsioonid, detailid ja viimistluskihid nii eksterjööris kui interjööris.

Sisestatud: 04.01.2006.

Mälestise kirjeldus


Pikk madal kõrge poolkelpkatusega ühekorruseline puithoone, millel laastukattega katus ja seinte katteks lai rõhtlaudvooder. Hoone nurgad on kaetud laiade vertikaalsete kattelaudadega, mille pinnad on tahvliteks jaotatud. Hoone esifassaad vasakul tiival on kergelt taandatud moodustades kitsa räästaaluse. Parema tiiva hooviküljel on kahekorruseline puidust tiibehitus. Aknad on võrdlemisi suured, vertikaalimpostidega ja 6-ruudulised, paiknevad ebaühtlaste vahedega ja on varustatud luukidega. Esifassaadi paremal tiival peasissekäigu ees on viilkatusega puitveranda kolmel küljel neogooti raamistuses akendega. Hoone pärineb tõenäoliselt 18. sajandist või 19. sajandi algusest, veranda ja hoovitiib 19. sajandi keskelt või teisest poolest. Ruumijaotus on anfilaadne. Säilinud on siseseinte ja lagede korhvviimistlus, laudpõrandad, ühe- ja kahe poolega aaderdatud tahveluksed, uste hinged, lukud ja käepidemed, valgetest glasuurpottidest ahjud ja kamin.

Sisestatud: 04.01.2006.

Mälestise ajalugu


Hoone on ehitatud mitmes järgus, üldkavatis on rajatud 18. sajandi lõpul ja 19. algul ning hoone on oma praeguse ilme saanud 19. sajandi II pooles.

Sisestatud: 31.08.2018.