Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Uderna mõisa peahoone 19. saj
Mälestise registri number 7273
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 641104.41
Y-koordinaat 6451528.48
Mälestise vana number 267K
Ava kaardil
7273, Ü.Jukk, 30.09.2014
7273, Ü.Jukk, 30.09.2014 7273, Ü.Jukk, 30.09.2014 Uderna mõisa peahoone. Foto autor I. Raudvassar, 19.09.2014 Reelika Niit 18.04.2011
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997

Paikvaatlused(31)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.11.22

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Neoklassitsistliku härrastemaja näide Tartumaal.

Sisestatud: 15.01.2009.

Kirjeldus


Arvatavasti 18. sajandi lõpul ehitatud ühekorruselisele kivihoonele lisati teine korrus ning 2-korruseline suure saaliga juurdeehitis. Tähelepanu väärib pargipoolne neoklassitsistlik fassaad: nurgakvaadritega rõhutatud kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, akendevahelised kaar-nišid, lihtsad ehispinnad ja karniisid. Saaliosal on kõrged kaaraknad, seinu liigendavad pilastrid. Algsesse hoonesse pääses keskelt, ruumijaotus oli anfilaadne. Terviklikuna on säilinud saali ja salongi interjöör, kus laes ja seintel on neo-barokset stukki imiteerivaid papjee-mašeest kaunistusi. Saalis on kaks, söögisaalis üks neobarokne kamin. Hea tisleritöö näiteks on neoklassitsistlikud tiibuksed.
(Eesti Arhitektuur. IV. Tallinn "Valgus". 1999)

Sisestatud: 15.01.2009.

Ajalugu


Esmateated Uderna mõisast pärinevad Udernalli nime all 1486. aastast, mil see kuulus Tiesenhausenite suguvõsale. Hiljem on mõis tihti vahetanud omanikke ning on kuulunud Volskytele, Sbinskytele, Günstenberile jt. 1873. aastast oli omanikuks Oscar von Fuchs. 1921. aastal mõis riigistati ja anti Tartu Haigekassale trükitööliste suvekoloniidiks. Hiljem sai sellest Invaliidide kodu ja 1959. aastal haigla. Praegu on mõisas Rõngu valla Uderna hooldekodu.
Härrastemajale anti praegune kuju 19. sajandi viimasel veerandil.

Sisestatud: 15.01.2009.

Meedia


Postimees 14.03.2014, Vilja Kohleri artikkel "Vanad ornamendid elasid üle uputuse"
http://pluss.postimees.ee/2726992/vanad-ornamendid-elasid-ule-uputuse

Tartu Postimees 06.06.2014, artikkel "Kontsert aitab mõisal saada välisvalgustust"
http://tartu.postimees.ee/2818924/kontsert-aitab-moisal-saada-valisvalgustust

Tartu Postimees 29.09.2014, Aime Jõgi artikkel "Uderna mõis sai uue kuue"
http://tartu.postimees.ee/2935919/uderna-mois-sai-uue-kuue

Sisestatud: 17.03.2014.