Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Uderna mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 7274
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.09.16

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Vabakujundusliku ja liigirikka pargi näide, kus on selgelt loetavad ka regulaarpargi elemendid.

Sisestatud: 29.02.2008.

Mälestise kirjeldus


Algne park on olnud väike regulaarne pargike, millest on säilinud allee fragment pargi lääneosas. Reljeef on pargi kesk- ja lääneosas tasane; väike langus on peahoonest kirde, ida ja kagu suunas. Park piirneb kirdest loodusliku rohumaaga, idast Uderna – Hellenurme maanteega, edelas ja läänes on hooldekodu majandusõu ning loodes põld.
Park (5 ha) on vabakujuline. Algsest regulaarsest pargist on säilinud allee fragmente pargi lääneosas. Veel 80.-tel aastatel oli aimatav endisaegsete jalutusteede võrgustik, kuid praeguseks on need kadunud.
Pargi idaosas on asunud väikesed loodusliku toitega tiigid, millele peahoone verandalt avanes vaade. Alumised tiigid funktsioneerivad käesoleval ajal biopuhastina.
Peahoone on osaliselt ümbritsetud tõenäoliselt nõukogude ajal istutatud hekiga.
Uderna mõisapark on huvitav oma “vastupidise” paigutuse poolest. Sissesõit parki ja peahoonesse asub diagonaalselt maja tagumisel poolel. Sissesõidutee ääres kasvavad ebakorrapäraste vahedega tammed. Tagaväljak on kitsas süsteemitult puid täisistutatud ala. Tagaväljakust läänes on tihe pärnasalu.
Esiväljak on olnud pikk ja kitsas külgedelt kõrghaljastusega plats, kus on asunud lilleaed. Tundub, et tüüpilist ovaalset või ringikujulist sissesõiduteed ei ole siin kunagi olnud. Väljak on erinevatel aegadel täisistutatud.
Pargi põhiosa moodustab vabakujuline puistu, mille äärealad on algselt olnud tiheda korrapärase istutusega, et eraldada mõisahoone ümbritsevast põllumaastikust.
Teadaolevalt ei ole pargis asunud väikevorme va teadmata ajal peahoone tagatrepile asetatud tsemendist suvelillede vaasid.
Pargi edelaosas asub vana õunapuuaed.
Hoolimata oma väiksusest on park liigirikas (18 o + 29 l). 19.s lõpus rajatud parki on pidevalt kuigi süsteemitult täiendatud uute liikidega. Põhipuuliigiks on harilik pärn ja harilik tamm. Palju on pargis ka vahtraid ja saari. Okaspuude osatähtsus pargis on väike v.a tagaväljakul, kus kasvab siberi seedermände, vene lehiseid, siberi nulge ning ebatsuugasid. Peahoone otsa on 20.s viimasel poolel istutatud mitmeid erinevaid okaspuude vorme.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 29.02.2008.

Mälestise ajalugu


Rajatud eri aegadel, kujunduselemendid viitavad pargi rajamisele 19.s. I poolel.

Sisestatud: 29.02.2008.