Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kärkna kloostri territoorium, 13-16.saj.
Mälestise registri number 7278
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 525
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.02.15

Inspektor: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Klausuur, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Klooster, Klausuur, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Kärkna klooster oli Baltikumi tsistertslaste suurimaid keskusi

Sisestatud: 27.02.2008.

Mälestise kirjeldus


Endise kloostri territooriumil on vaadeldavad maastikus kõrgemad osad ning osaliselt ka maakivimüüri jupid. Kloostri endiseaegseid mastaape on käesoleval hetkel raske hoomata.

Sisestatud: 11.09.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Paikneb Emajõe lähistel Amme jõe ääres.

Sisestatud: 27.02.2008.

Mälestise ajalugu


Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, ka hiljem oli klooster tihedalt seotud piiskopi ja tema suurvasallidega. Kirjalikud andmed asutamisaja kohta on erinevad (1228, 1233). 1234 oli hoonestik juba püstitatud; samal aastal vallutasid kloostri venelased. Purustused polnud ilmselt suured, sest juba 1240. a-il tegutses klooster taas. Ta oli Tartu NW-poolseks eelpostiks, seetõttu tugevasti kindlustatud. - Madalal tasasel maastikul paiknevana tugines klooster eelkõige veekaitsele: Amme jõest oli kaevatud kunstlik jõeharu ja vallikraavid, mis moodustasid 2-kordse veetõkke. Avarat (u. 100x120 m) kastellilaadset trapetsikujulise põhiplaaniga kloostrit ümbritses 2,6 m paksune suurtest maakividest müür, mis valmis arvat. juba 13. s-1. Müürist eenduv, ümartornidega kindlustatud tõstesillaga väravaehitis sai lõpliku kuju 15.-16. s., samast ajajärgust pärines ka ümar-torn NW-nurgal. NO-nurgas oli väike kabel sissepääsuga väljastpoolt ringmüüri, seega juurdepääsetav ka ilmlikele. Tegemist on 1397 mainitud v. Tiesenhausenite või 1420 nimetatud Miikaeli kabeliga (võimalik, et identsed). - Tõen. 14. s. valmis ka neljast ümber kvadraatse sisehoovi paiknenud hoonetiivast koosnev peakorpus, mis üldlahenduselt sarnaneb konvendihoonega. Sellest erinevalt hõlmas kloostrikirik aga kogu N-tiiva. Harvaesinevalt oli kirik 2-korruseline (sama kabel Padise kloostrikiriku O-travee all). Ühelöövilise viie traveega peakiriku all paiknes niisama pikk 2-1ööviline 10 traveega allkirik, mille O-võlvik oli altarite paigutamiseks jaotatud vaheseinaga kaheks kabeliks. - Klausuuri teiste tiibade kohta, mida ühendas ümber sisehoovi kulgev ristikäik, on vähem andmeid. O-tiivas külgnes kirikuga käärkamber selle all oleva kabeliga, kuhu on ka maetud. Samas tiivas olid ka kerishüpokaustiga köetav kapiitlisaal ja dormitoorium. Ristikäigu S-tüvas oli väike polügonaalne nn. kaevumajake (Riia toomkiriku kõrval ainus teadaolev Vana-Liivimaal), mis lubab määrata ka refektooriumi asukohta. W-tiib kuulus sisekorra kohaselt konversidele. Nähtavasti paiknesid ringmüüri S-seina siseküljel abihooned. - Kloostri peahoonet ümbritses vähemalt kolmest küljest parhamilaadne ringmüür. Vahetus läheduses on olnud surnuaed ning SW-nurga juures vallikraavil vesiveski. Säilinud on ka jäljed kloostriaegsetest kalatiikidest. - 1888 tehti varemeis väljakaevamisi (R. Guleke). (Eesti Arhitektuur K. Alttoa)

Sisestatud: 27.02.2008.