7284 Saadjärve mõisa peahoone, 18/19.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Saadjärve mõisa peahoone, 18/19.saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 7284 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 16.09.1997 |
Registreeritud | 16.09.1997 |
X-koordinaat | 656945.62 |
Y-koordinaat | 6491631.35 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 12.10.20
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Mälestise tunnus Kassitisistliku mõisaansamblisse kuuluva härrastemaja näide piirkonnas. Hoone esindab 19. sajandi alguse iseloomulikke ehitustraditsioone. |
Kirjeldus Mõisahoone on kahekorruseline klassitsistlikus stiilis kiviehitis. Kaetud kõrge S-kivi katendiga kelpkatusega. Külgi ehivad räästakarniis, korruste vahet lai eenduv ja profileeritud vahevöö. Esimese korruse seinad kaunistatud rõhtrustikaga. Teisel korrusel nurgaliseenid. Sissepääsud hoone otstelt. Fassaadi keskel neljale paariti asetsevale doskaana orderi sambale toetuv suur esinduslik rõdu. Ilusad uksed markeeritud laiade pilastritega, pealt kitsaste valgmikega. |
Ajalugu Saadjärve mõis on aja jooksul kandnud ka Sadjerve ja Brackelshofi nime. Esmased teated mõisa kohta pärinevad aastast 1557. Mõis on aja jooksul vahetanud omanikke. Rootsi kuningas Gustav Adolf kinkis mõisa 1628. aastal koos Elistvere mõisaga leitnant Hans Wrangellile. 1806. aastast olid mõisa omanikeks neli maanõunik Gustav Magnus von Ferseni tütart. 19.sajandi algul läks mõis Koskullide suguvõsa kätte. 1904. aastast kuulus mõis Paul Johannes von Hackelile. Asutava Kogu poolt 10.oktoobrist 1919 vastuvõetud maaseaduse alusel mõis võõrandati ja jagati väiketaludena välja. Peahoonet kasutas kohalik kõrgem algkool, hiljem eriinternaatkool. 20. sajandi lõpul läks mõisa peahoone eravaldusesse. |