Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rootsi abimõisa peahoone, 17.saj.
Mälestise registri number 7309
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 675966.37
Y-koordinaat 6460313.00
Mälestise vana number 263K
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 27.03.24

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Mälestise tunnusteks on autentsena säilinud arvatavalt 17. sajandist pärinev tellistest hoonekehand, algupärane katusekuju, vahelae ja katusekonstruktsioonid (nn poola laudisega talalaed), tellis- ja laudpõrandad, algupärane ruumistruktuur ja viimistluskihid nii eksterjööris kui interjööris.

Sisestatud: 05.11.2004.

Kirjeldus


Ruudukujulise põhiplaaniga kahekorruseline tellishoone, millel kõrge kelpkatus. Mõlemad korrused analoogiliselt vaheseintega jaotatud viieks ruumiks, mis paiknevad ümber keskse korstnajala. Välisseinad kohati 75 cm paksused. Korruste vahel kulgeb välisseintel lai ja lame vööditaoline karniis. Teisele korrusele pääseb puidust välistreppi mööda. Mõlema korruse ruumidel on talalaed nn "poola laudisega". Tegemist on väga omapärase hoonega, mida rahvatraditsioonis kutsutakse "rootsi kasarmuks". Hoone 17. sajandi päritolule viitavad ka ehituslikud tunnused (O. Suuder).

Sisestatud: 09.08.2004.

Asukoha kirjeldus


Hoone asub Võnnu vallas, Rookse külas, katastritunnus 91501:001:0086, katastriüksuse nimi Vastse A-49. Kurista külast ca 4 kilomeetrit Räpina suunas (26 kilomeetriposti järel peale silda) läheb tee paremale, ca 300 meetrit edasi tee üles mäkke hoone suunas.

Mälestis on ainus säilinud hoone mõisakompleksist. Savist laut on varemeis, ülejäänud abihooned on hävinud.

Sisestatud: 09.08.2004.

Ajalugu


Hoonet kutsutakse "rootsi kasarmuks" mis viitab põhjasõja eelsele päritolule. Ajaloost andmeid vähe teada. Kuulus karjamõisana Ahja, hiljem Kurista mõisa juurde. Enne 1944 oli omanikuks Eduard Märs, hiljem tema tütar Emilie Märs, alates 2004.a. Ilme Märs, hoone oli kasutusel elamuna.

Sisestatud: 09.08.2004.