Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana altarimaal "Kolgata", 18.saj. (õli, puit)
Mälestise registri number 7690
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 21.10.1997
Registreeritud 21.10.1997
Mälestise vana number 34-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 18.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiväärtuslik altarimaal 18. sajandist

Sisestatud: 16.04.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981 – Võru rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 34

Sisestatud: 16.04.2007.

Aruanded


Restaureerimise aruanne. Mallereet OÜ. Tallinn 2010 (MKA arhiivis)

Sisestatud: 28.12.2016.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Autor, valmistamise koht: tundmatu (kohalik?) kunstnik
Dateering: 18sajand (?), võibolla 19. sajandi keskpaik (umb. 1848)
Mõõtmed: ca 133 x 88 cm, koos raamiga 160, 5 x 117 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): nimesildil kiri: IESUS NAZARENUS REX IODEORUM
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): mustunud, tugevasti tumenenud, lakikiht paakunud (sarnaneb kuumakahjustusele), hulga väikeseid värvikadusid (allservas puiduni), maalitahvlis ja raamis mõned mürsukillu jäljed
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ristilöödud Jeesust Kristust ja tema risti kõrval seisvat Neitsi Maarjat ning risti taga käsi laiutavat apostel Johannest (?) (võibolla on kujutatud teist Maarjat?) kujutav altarimaal,
püstilaudadest maalitahvel (tagaküljel ühendatud kahe põikipõõnaga), vasakusse serva lisatud ca 1, 5 cm laiune liist. Profileeritud (osaliselt kumera profiiliga) ca 15 cm laiuses raamis (kullatis, õlivärv)
Käärkambri lõunaseinal
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 16.04.2007.