Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kristus ristil", 19/20.saj. (messing, hõbetatud, pronks, puit)
Mälestise registri number 7775
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 21.10.1997
Registreeritud 21.10.1997
Mälestise vana number 21. III 14 a
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastatud 3.-4.06.2006.

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.06

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ajastule omase kunstilise kujundusega pühaese.

Sisestatud: 02.08.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1988

Sisestatud: 21.08.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, puit, pronks.
Tehnika: hõbetatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: 39,5 x 33 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): ikoon koosneb puidul olevast maalist, hõbetatud kattest ja ristikujulisest kullatud kattest. Ikooni keskosas on messingrist: 8-otsalise risti ülemisel otsal on kujutatud Inimkäeta loodud Kristuse palge kujutist, mille all kummarduvad kaetud kätega 2 inglit. Kristuse pea kohal on ta nimetähed "ІС ХС". Risti põikpuu otstes on Päikene ja Kuu, põikpuu allosas on tekst ("Кресту Твоему ..."). Kristuse risti jalapuu taga on näha Jeruusalemma linna väravatorne ja katuseid. Risti alumises otsas on Aadama pealuu (kaljune - kivine maapind taustaks). Ristist vasakul pool seisavad kaks naist (Jumalaema ja Maarja Magdaleena) ja kaks meest (evangelist Johannes ja Rooma sõdur Longinus).Maalist paistavad katte alt välja vaid ihuosad.
Taustaks on Jeruusalemma linna müür, kummaski otsas torn. Ikooni ülemistes nurkadeson ( vasakpoolses) Kristuse ristilt võtmise stseen ja (parempoolses) Kristuse hauda asetamise stseen. Ikoon servi markeerib kõhrornamenti meenutav kaunistus.
Koostas: Mari-Liis Paaver, kunstiteadlane

Sisestatud: 18.12.2005.