• Mälestised

7838 Fr. R. Kreutzwaldi monument, A. Adamson, 1926 (graniit, pronks)

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Fr. R. Kreutzwaldi monument, A. Adamson, 1926 (graniit, pronks)
Mälestise registri number 7838
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.10.1997
Registreeritud 21.10.1997
Mälestise vana number 1257
Liigitus kunstimälestis
Fr.R.Kreutzwaldi monument Autor I. Raudvassar Kuupäev 27.01.2009
Fr.R.Kreutzwaldi monument Autor I. Raudvassar Kuupäev 27.01.2009

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr. 8, (RTL 1997, 68, 375) Kuupäev: 19.03.1997

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.06.19

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Kivi, Objekt, Skulptuur, Monumentaalskulptuur.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstilise ja kultuuriloolise väärtusega monumentaalteos. Monumendi autor on Eesti nimekas kujur Amandus Adamson.

Sisestatud: 28.06.2019.

Mälestise kirjeldus


Monumendi reljeefi mõõdud 102 x 80 cm. Graniidist jalami mõõdud umbes 330 x 290 cm.

Mälestussammas kujutab pjedestaalile ning sellega orgaaniliselt seostatud, betoonist kujundatud kunstlikule kaljurahnule asetatud istuvas asendis pronksist meesfiguuri, kusjuures edasi on antud Lauluisale omast mõttepinget. Viimasele viitab meesfiguuri keskendunud ilme ning vasema käe all asetsev avatud raamat. Figuuri all on reljeefsete pronkstähtedega tekst:
Dr.
Fr. R. Kreutzwald
Lauluisa
1803-1882,
selle all pjedestaalil on neljakandiline Kalevipoja võitlust Sarvikuga kujutav pronksreljeef. Pjedestaali tagaküljel ja vasakpoolsel küljel on tsitaadid "Kalevipojast". Ausamba pjedestaali paremal küljel on rahvaluuleaineline muistset kandlemängijat kujutav pronksfiguur.

Sisestatud: 28.06.2019.

Mälestise ajalugu


Mälestussamba autor on kujur Amandus Adamson (1855-1929). 1923.a asutati Võru dr Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Selts, mille eesotsas seisid kohalikud koolitegelased J. Teder ja J. Käis. Seltsi ülesandeks jäi eeltööde tegemine ning vajalike summade kogumine Lauluisa mälestussamba püstitamiseks. 1925.a pöördus selts otsese tellimusega kujur Adamsoni poole, kes valas kirjamehe kuju pronksi Itaalias.
Monument avati 23.augustil 1926.aastal. Peokõne pidas professor Gustav Suits.
Monument restaureeriti seoses tema valmimise 50. aastapäevaga 1976.a restauraatorite C. Tamme ja J. Märsi poolt, eemaldades aluselt lahtised betoonosad ning siluti tekkinud praod. Puhastati ja parandati ka purunenud pronkstähed ning Kreutzwaldi rinnakuju.
1988.a sai sammas graniitaluse.

Sisestatud: 28.06.2019.