Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Oblaatide toos, 1947 (hõbe, seest kullatud)
Mälestise registri number 8092
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 23.10.1997
Registreeritud 23.10.1997
Mälestise vana number 110-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Ese varastati 5. dets. 1996. Kaanel olev rist on murdunud. Eseme asukoht teadmata. Inspekteeris kkt koostaja kunstiajaloolane Sirje Simson.

Inspekteerimise kuupäev: 31.10.04

Menetleja: Muinsuskaitseameti nõunik (vallasmälestiste alal), Mare Kask

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kunstiliselt kujundatud kirikuhõbeda näitena 20. sajandi I poolest

Sisestatud: 08.05.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981 – Võru rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 110

Sisestatud: 08.05.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: trugitud, kullatud seest.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kullassepp
Dateering: 20. sajandi I pool
Mõõtmed: inventariseerimisandmeil (1978): kõrgus 9, 8 cm, toosi kõrgus (kaaneta) 6, 7 cm, pealt Ø 11, 2 cm, põhja Ø 11 cm
Märgid (meistrimärgid): põhja all hõbedamärgid: meistrimärk (sepp ja alasi(?) sakilises sõõris; proovimärk ovaalis: 875, profiilpea vaatega paremale (Nõukogude Liidus kasutusel olnud proovimeistrimärk aastatel 1927 – 1955)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): inventariseerimisandmeil (1978): rist kaanelt murdunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Silindriline dekoorita, kergelt kumera kaanega oblaaditoos – komplektis karika (reg. nr. 8090, leiviku (reg. nr. 8091, varastatud) ja veinikannuga (reg. nr. 8093)
kaanel lihtne rist
Varastati 5. detsembril 1996
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 08.05.2007.