Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu A.Kapi t. 5, 1937. a.
Mälestise registri number 8121
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 24.10.1997
Registreeritud 24.10.1997
Mälestise vana number 913k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101014910)

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.03.19

Menetleja: muinsuskaitse osakonna eeslinnade peaspetsialist, Marleen Mihkelson

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Korterelamu A. Kapi 5 kuulub arhitektuuriliselt terviklikku, samal ajal valminud ja samas laadis hoonete ansamblisse. Hoone esindab 1930. aastatel levima hakanud funktsionalismimaigulist kivikasti tüüpi maja, võttes arvesse kümnendi teise poole paremaid tingimusi nõudvat ehitusprogrammi, ning tähistades seega suurt sammu edasi 1930. aastate algupoole agulilaadsetest Tallinna tüüpi majadega hoonestatud kvartalitest.

Sisestatud: 23.10.2007.

Mälestise kirjeldus


1937. aastal arhitekt Karl Treumanni (1885–1975, ka Tarvas) projekteeritud elamu A. Kapi 5 lisandus Kapi tänava kolmekordsete korterelamute ansamblile viimasena ning on seitsmest hoonest moodustuva rühma ainus kivihoone (1930. aastatel levinud võtte kohaselt on ka kivist trepikoja ja puitseinadega hooned Kapi 1, 2 ja 3 kaetud krohvikihiga, meenutades kivimaju), mis seega vastas nn. Tallinna tüüpi puust elumajadega võrreldes paremini 1930. aastate keskel paika pandud uutele linna ehitusmäärustele. Hoone tänavapoolne peafassaad on ebasümmeetriline, ilmselt just visuaalse sümmeetrilisuse saavutamise kaalutlusel astub ka vasakpoolseim vertikaalne akenderida sümboolselt, kümmekonna sentimeetri võrra tagasi (paremal on tagasiaste mitmemeetrine). Elamu on originaalprojekti fassaadijoonisel kujutatud lamekatusega, kuid projekti teistel vaadetel esineb madalakaldeline katus, millisega hoone ka tõenäoliselt teostati. Peafassaadi akende korrapärane paigutus ja ühesugune kuju lähendavad antud hoonet pigem funktsionalistlikumatele, nn. kivikasti tüüpi elamutele kui nn. Tallinna tüüpi majadele – see üleni kivist kastmaja tüüp tõusiski 1935. aasta järel, mil kivist elamute osakaal Tallinna linnapildis järsult kasvas, linna elamuehituses valdavaks. Kõik kolm korrust on samasuguse sisejaotusega: neli enam-vähem võrdse suurusega 3-toalist korterit. Pööningut ette nähtud ei olnud. Pea kõigi korterite köögis oli sahver, mitmes korteris siiani säilinud. Tualettruumid ja varem vaid luksusmajadesse kuulunud vannitoad olid algusest peale olemas kõigis korterites (1930. aastatel haruldane), keldris oli ka ühine pesuköök. Hoolimata uuendusmeelsusest ei avane mõne korteri aknad enam kui ühte ilmakaarde – sellist olukorda püüdis modernistlik arhitektuur üldiselt vältida. Tulevaste elanike mugavusele mõtlemisele viitavad sisse ehitatud panipaigad enamuses korteritest. Elamu on keskküttega. Mugavused nagu keskküte ja isiklike pesuruumide olemasolu kõigis korterites lubavad oletada, et antud maja oli orienteeritud majanduslikult keskmisest kõrgemal järjel üürnikele.

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise ajalugu


1930. aastate alguseks võimaldas Eesti Vabariigi majanduslik areng valitsusel ehitustegevusele rohkem tähelepanu pöörama hakata, varasemast enam päevakorda tõusid hädavajaduse asemel elanike heaolu ning linnade ja asulate välisilme parandamise kaalutlused. Kümnendi keskel seisis Tallinn probleemi ees, et elamuehitus vohas linna äärealadel, samal ajal, kui kesklinna ümber olevad piirkonnad olid endiselt hoonestatud agulilaadsete puumajadega, mis olid kehvas korras, puudulike sanitaartingimustega ja tuleohtlikud. Seetõttu võttis linna ehituspoliitika suuna nimetatud hoonete lammutamisele ja asendamisele mitmekorruseliste kivist kortermajadega. Eesmärgiks seati kiviehitusrajooni laiendamine (seni oli see piirdunud linna südamega). Kvaliteetse uushoonestuse eelisarendamiseks motiveeriti ja kohustati mitmeti kruntide omanikke. 1930. aastate II pool oli Tallinna elamuehituse kõrgaegu, kuid vajalike ressursside puudumisel jäid domineerivaks (eriti liiklusmagistraalide vahetust lähedusest kõrvale jäävatel tänavatel) siiski 2–3-korruselised kivist trepikojaga puumajad, nn. Tallinna tüüpi majad (kusjuures valdavalt ehitati Tallinnas tollal endiselt 1–2-korruselisi elumaju). Tallinna tüüpi majadega hoonestatud piirkonnad kuulusid nende hulka, mille vastu linn kümnendi keskel võitlema hakkas, sest seda massiliselt kerkinud elamutüüpi peeti omas ajas liialt provintslikuks ja agulilikuks. Vaestekooli (praeguse Wismari) põiktänavale (praegusele A. Kapi tänavale) Kassisaba asumis, Toompea ajaloolises eeslinnas, kavandati 1934. aastal kuus kolmekordset puust Tallinna tüüpi korterelamut, millest osa on krohvitud välisilmelt kivihoonet meenutavaks. 1937. aastal lisandus üks kivimaja (Kapi 5). Kokku moodustavad need valmimisajalt ja stiililt siiski lähedased hooned Tallinna 1930. aastate elamuarhitektuuri hästi iseloomustava ansambli.

Sisestatud: 23.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 23.10.2007.