Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Cederhilm'i suvemõisa peahoone ja park, 19. saj.
Mälestise registri number 8131
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 24.10.1997
Registreeritud 24.10.1997
Mälestise vana number 889k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101022564)

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 31.05.17

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajastule iseloomulik linnalähedase suvemõisa ja seda ümbritsenud pargi näide.

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Endla tn 61 kinnistul paikneb Cederhilmi suvemõisa peahoone, samuti keldrivare ja kaev, mis kuulusid kunagisse mõisa kompleksi. Suvemõisa peahoone on 2-korruseline puidust hoone, mille fassaadi on osad omanikud korrastanud. Endla tn 61 kinnistust on välja lõigatud kinnistu Endla tn 61a, mille sissepääs on läbi Endla tn 61 hoovi. Endla tn 61a kinnistul paikneb silikaattellistest kompleksi sobimatu hoone, mille hooviala on asfalteeritud. Kunagine suvemõisa park paiknes algselt märksa suuremal alal. Üksikud elemendid kunagisest pargipuistust on praegu jälgitavad Mooni tn 30d kinnistul asuvas pargis - ca 120 aasta vanused lehised.
Aino Aaspõllu poolt 2005. aastal läbi viidud dendroloogilise inventuuri kohasel on Endla tn 61 kinnistul asuvad puud erineva vanuse ja päritoluga. Kõige väärtuslikemaks peab ta eelmisest sajandist pärit läänepärnasid, mis paiknevad Endla tn äärses osas, samuti Harilikud pärnu, mis paiknevad sissesõidutee ääres. Väheväärtuslikeks peab Aaspõllu isetekkelisi harilikke saari, harilike vahtraid ja harilike pihlakaid. Üldiselt paikneb kinnistul vähe puittaimi, kokku 33 tk 11-st erinevast liigist. Liigiline koosseis kinnistul: harilik vaher, harilik hobukastan, värd-lepp, sookask, harilik saar, lõhnav pappel, hõberemmelgas, punakas remmelgas, harilik pärn, läänepärn ja harilik jalakas. Peahoone esine ala on muru all ja peahoone kõrval ning taga paikneb tarbeaed.
E-Konsult. (2007). Tallinnas, Endla tänava 61 ja 61A kinnistute detailplaneering.

Sisestatud: 19.08.2014.

Mälestise ajalugu


Cederhilmi Höfcheni kohta on vähe andmeid. Teadaolevalt kuulus see maatükk 1865. aastal Luise Cederhelmile. 19. saj lõpust pärineval Fr. Eurichi plaanil on suvemõisa peahoone ees näha ringteed ja mõningaid kõrvalhooneid. Härrastemaja tagaküljel on kujutatud ristkülliku kujulist tiiki. Kinnistu territoorium oli praegusest märgatavalt suurem. 20. saj ehitati endise pargi territooriumile arvukalt ehitisi nt 1949. aastal koolimaja, samuti ilmub 1990. aastatel plaanidele praegu Tallinna Veele kuuluval kinnistul paiknev paekivist rajatis (kelder?).
Paiken, L-H; Lindmaa-Pihlak, S. (2002). Arhitektuuriajaloolised eritingimused.

Sisestatud: 18.08.2014.