Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Eesti Panga uuem hoone, 1935. a.
Mälestise registri number 8132
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 24.10.1997
Registreeritud 24.10.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.07.12

Menetleja: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Pangahoone, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Ajastule iseloomulik pangahoone esinduslik näide, hoone arhitektid on Ferdinand Adoff, Herbert Johanson ja Eugen Habermann.

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Terrasiitkrohviga kaetud fassaadidega 3-korruseline pangahoone on kolmest küljest ümbritsetud Estonia puiestee ning Kentmanni ja Sakala tänavatega. Peasissepääs asub hoone Estonia puiestee poolsel küljel. Hoone arhitektuur lähtub funktsionalistlikust stiilist. Fassaadide kujunduses on kasutatud rütmiliselt korduva ja kõiki korruseid läbiva vertikaalse lintakna motiivi, mille moodustab dolomiidist raamistus terrasiitkrohviga kaetud tumedama seinapinna taustal. Kohakuti paiknevad akendevahelised seinapinnad olid algselt kaetud klaastahvlitega. Fassaadidekoor koos peaportaali ja akende iluvõredega lähtub art deco mõjudest. Interjöörides andsid tooni funktsionalistlikud kujunduselemendid, nagu metalltorust reelingupiirded, piimklaasist keralambid, kõrgläikega värvitud laed ja klaasist vaheseinad. Hoone esimesel korrusel paiknesid panga presidendi kabinet, ooteruum, juhatuse koosolekuruum, väike operatsioonisaal ning teenistujate ruumid. Teisel korrusel oli suur operatsioonisaal; kolmandal sekretariaat, raamatukogu ja einelaud; keldrikorrusel varakambrid. Hoone arhitektuurne lahendus koos interjööride ja dekoorielementidega on suures osas säilinud. Tehtud muudatused plaanilahenduses on olnud tingitud pangatöö spetsiifikast ja turvanõuetest.

Sisestatud: 14.01.2015.

Mälestise ajalugu


Eesti Panga kasutuses on kvartal Tallinna kesklinnas, mida ümbritsevad neljast küljest Estonia puiestee ning Kentmanni ja Sakala tänavad. Kvartali hoonestamist alustati 20. sajandi alguses. Esimesena valmis Riia arhitekti August Reinbergi (1860-1908) projekteeritud Aadlipank, mis ehitati aastatel 1902-1904. Selle kõrval valmis 1909. aastal Vene sõjaväeinseneri Aleksandr Jaroni (sünd 1875) projekteeritud Vene Riigipanga hoone, kus 1919. aastal alustas tegevust Eesti Pank. 1933. aastal kuulutas Eesti pank välja olemasoleva hoone laiendamise ja uue hoone arhitektuurivõistluse. Uus pangahoone tuli projekteerida vana kõrvale, Estonia puiestee ning Kentmanni ja Sakala tänavate vahelisele maaalale. Lõplik projekt valmis konkursile laekunud kavandite alusel ja selle autoriteks on insener Ferdinand Adoff (1890-1938) ja arhitektid Herbert Johanson (1884-1964) ja Eugen Habermann (1884-1944). Ehitustöödega alustati 1933. aasta suvel ja hoone valmis 1935. aastal.

Sisestatud: 14.01.2015.

Allikad


Künnapu, Liivi (2008). Muinsuskaitse eritingimused Tallinnas, Estonia pst 13, Eesti Panga uuema hoone plaanilahenduse osaliseks muutmiseks (reg. nr. 8132). Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5340.

Sisestatud: 14.01.2015.