Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Nõmme jaamahoone, 1907-1930
Mälestise registri number 8182
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 30.10.1997
Registreeritud 30.10.1997
Mälestise vana number 1031k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.11.17

Inspektor: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Urve Arukaevu

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Jaamahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Ajalooline Nõmme jaamahoone, oluline raudteearhitektuuri näide. Jaamahoone omab Nõmme kontekstis ka linnaehitusajaloolist väärtust.

Sisestatud: 11.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Põhimahus 1-korruseline silikaattellisest voodri ja liigendatud mahtudega puithoone. Jaamahoone ees varikatus ja kaheteelise raudtee ääres kaks perrooni.

Sisestatud: 27.02.2015.

Mälestise ajalugu


Nõmme raudteepeatus asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 8 km kaugusel Balti jaamast. Nõmme raudteepeatus avati liikluseks 1872. aastal, kandes nime Peatus Seitsmendal Verstal (saksa Haltestelle auf der 7. Werst, vene Oстановочный пункт на 7. версте). Alates 1874. aastast kannab raudteepeatus nime Nõmme. Pärast jaama õiguste saamist 1888. aastal ehitati raudteepeatusse puidust 36-meetrine platvorm ja kõrvaltee ning 1890. aastal puidust varikatus. Pileteid müüdi platvormi vastas raudteeülesõidu kõrval asuvas vahimajas. Esimene puidust jaamahoone ehitati 1904–1905.aastal. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel kümnendil ehitati Nõmme aleviku kasvades mitmes järgus välja jaamakompleksi täiendavad hooned, nende hulgas pikk 1-korruseline, osalt puidust ja osalt kivist raudteejaamaga seotud tööliste ja alamametnike elamu Raudtee tänav 56.1912. aastal rajati jaamahoone ette uus varikatus ja vana lammutati. 1914. aastal ehitati jaamahoone kõrvale täiendav jaamapaviljon. Raudteepeatuse tähtsust tõstis 1924. aastal avatud elektrirongiliin, mis elavdas raudteeliiklust ning soodustas Nõmme kasvu ja arengut. Jaamahoones toimusid suuremad ümberehitused aastatel 1929-1930. Põhjaliku ümberehituse tulemusel said lisaruumid linna telefonikeskjaam ja postkontor. Jaamahoone keldris asus Eesti Raudtee etalonkell. 1932. aastal ehitati Tallinn-Nõmme liinil teine rööpapaar. Teine maailmasõda ajal viisid taganevad nõukogude väed veeremid Permi (siis Molotov). Saksa okupatsiooni ajal elektriraudtee kontaktvõrgud demonteeriti. Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944.aastal. 1987. aasta juulis lammutati säilinud jupp jaama varikatusest, mis taasavati alles 1999. aastal. Piletimüük lõpetati jaamas 1998. aasta kevadel. Tänapäeval asuvad jaamahoones Nõmme Muuseum ja postkontor.

Sisestatud: 27.02.2015.

Allikad


Vikipeedia. Nõmme raudteepeatus. [www] http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5mme_raudteepeatus (27.02.2015)

Sisestatud: 27.02.2015.