Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.
Mälestise registri number 8189
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 30.10.1997
Registreeritud 30.10.1997
Mälestise vana number 958k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.09.17

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Rajatis, Sild, Raudteesild, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


eesti varase betoonarhitektuuri silmapaistev näide, linnaehitusajalooliselt ja insener-tehniliselt väljapaistev rajatis.

Sisestatud: 11.04.2006.

Mälestise kirjeldus


Viadukt on lahendatud hiiglasliku kaheavalise betoonraamina šarniiridel, kõrvuti on üheksa (koos ääreraamiga kümme) raami vahekaugusega 1, 25 m, arvutuslike silletega 10, 85 m. Ülespoole aeglaselt suureneva ristlõikega postid ja viaduktile piki tänavat lähendes silma paistev sildeavade trapetsiaalne ülaosa annavad modernistlikule ehitisele elegantse ilme. Kolmnurkse ristlõikega äärepostid on seotud raudteetammi toestava raudbetoonplaadiga. Objekti soliidsust rõhutavad aeglaselt väljaspoole kaarduvad rustikaimitatsiooniga tugimüürid. Kummagi sildeava alla oli ette nähtud 5, 45 m laiune sõidutee ja 2 m laiune kõnnitee. Vundamendid toetuvad toona Eestis veel üsna uudsetele Straussi vaiadele, mille augud puuriti tavaliste peitelpuuridega manteltorudes, mis betoonimisel vastavalt täitmisele välja tõmmati. Viadukt lõikub tänavaga 52-kraadise nurga all, kuid projekteerijad on suutnud keeruka linnaehitusliku situatsiooni sundimatult ja funktsionaalselt lahendada.

Sisestatud: 11.04.2006.

Mälestise ajalugu


Tallinn-Peterburi-Paldiski laiarööpmeline raudtee avati 1870. aastal ja linna territooriumil kulges see suure ringiga ümber toona hoonestatud alade. Alates 19. sajandi lõpust, mil ka teisele poole raudteed kujunes linnaelanike arvu kasvuga seoses senisest tihedam asustus, muutus aga üha aktuaalsemaks raudteed ületava liiklusvoo suunamise ja korraldamise probleem. Kõige teravam oli olukord põlisel liiklussoonel – Paldiski maantel, kus rongi möödumist oodates kujunes tõkkepuu taha tihti pea kilomeetripikkune mootor- ja hobusõidukite voor. Olukorda komplitseeris ka linnalähirongide liikluse tunduv tihenemine Tallinn-Pääsküla liinil seoses elektriraudtee avamisega 1924. aastal. Paldiski maantee raudteeülesõidukoha muutmist kahetasandiliseks kaaluti juba tsaariajal, kuid konkreetse ilme võttis plaan 1923-24. aastal Tallinna raudteesõlme ümberehituskava koostamisel. Raudtee tõsteti lõigus Pärnu maanteest kuni Balti jaamani kõrgele muldkehale, nn. teetammile ja selle alt plaaniti läbi juhtida kõik kesklinna ja raudtee-taguseid eeslinnu ühendavad tänavad. Uue raudteetammi ja Paldiski maantee viadukti projekteerisid insener F. Adoff ja tehnik A. Prikk 1925. Eriosade projekteerijatena kasutati Saksamaalt kutsutud spetsialiste. Objekti tellijaks oli Tallinna linn. Koos Paldiski maantee viaduktiga kavandati ja ehitati ka konstruktsioonilt pisut lihtsam Rohu tänava viadukt. Pärast avalikku konkurssi ehitaja leidmiseks anti tellimus inseneri- ja ehitusbüroole Ipsberg & Rossmann. Kuigi ehitustegevus võttis keeruliste tehniliste olude (kogu ehitus käis raudteeliiklust peatamata) ja vastavate kogemuste puudumise tõttu oodatust pisut kauem aega, avati viaduktialune läbisõit siiski juba 18. märtsil 1926. Esimene proovikoormamine raudteeveduriga tehti sama aasta 5. mail. Töö toimus ööpäevaringselt, aurumasinaga käitatava betoonisegisti ja pumpade abil suudeti valada keskmiselt 1,5 m betooni tunnis. Esialgu ehitati valmis üks pool viaduktist kahe rööpmepaariga (Tallinn-Pääsküla raudteeliinile), kolmanda rööpmepaari osa (Tallinn-Tapa-Peterburi raudteeliinile) valmis 1928, lõplikult avati viadukt 4. jaanuaril 1929.

Sisestatud: 11.04.2006.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit

Sisestatud: 11.04.2006.