Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Raua t. 33, 1935. a.
Mälestise registri number 8212
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 30.10.1997
Registreeritud 30.10.1997
Mälestise vana number 969k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101024933)

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 29.04.19

Menetleja: muinsuskaitse osakonna eeslinnade peaspetsialist, Marleen Mihkelson

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Mälestise tunnused:
Arhitektuurimälestis Raua t. 33 kuulub haruldaselt terviklikku funktsionalismimõjuliste korterelamute ansamblisse Raua põiktänaval. Ansambel sündis ajavahemikus 1932–36. Terviku planeeris arhitekt Anton Soans, kompaktse grupina ehitatud hooned lisaks temale veel neli arhitekti. Kortermaja Raua 35 kavandas tollal võrdlemisi tuntud arhitekt Artur Vetemaa. Üksikehitisena on hoone ühtlasi sõjaeelse moodsa kortermaja kui hoonetüübi silmapaistev ja hästi säilinud näide.

Sisestatud: 11.09.2009.

Mälestise kirjeldus


Raua 33 näol on tegemist väärika kodanliku korterelamuga, kuhu oli ette nähtud erineva suurusega esinduslikke kortereid. Tegu on suurte korteritega majaga. I korrusel 2 korterit. II korrusel kaks 5-toalist korterit, millest suuremal 2 välisust. Köögi kõrval paiknev pisike tuba kasutatav teenijatoana. III ja IV korrusel 3 korterit: kaks 2-toalist ja üks 3-toaline, mille suurimas toas 2 sissehitatud garderoob-kappi. Korterite põhiplaane muudetud: III ja IV korrusel nüüd samuti 2 korterit. Rohkelt esineb sisseehitatud kappe, panipaiku, igas köögis sahver, esikud on avarad. Igas korteris olemas eraldi tualett ja vannituba – tollal luksus, eriti harvaesinev 2-toaliste korterite puhul. Korrused on ka tolle aja kohta erakordselt kõrged – 3,1 m tavalise 2,7 asemel. Projekti põhiplaanidele on millalgi nõukogude ajal tehtud arvukaid venekeelseid parandusi, arvutusi, märkusi jms. Hoone tagaküljele lisandub hiljem ehitatud suur, teise korruseni kõrguv garaaž, halliks värvitud. Selle nurgast kulgeb piki krundi piiri kõrge kivist piire. Koos hoonega on kavandatud Raua 33 ja 35 ühine lihtne kivist postide ja vundamendi ning puidust lippidega piirdeaed, 1,2 m kõrgune, kivist osa 0,5 m. Lippaia ülaäärt pidi kulgeb rõhtne liist, väravat ilmestavad õhukesed, diagonaalis lippide peale löödud liistud. Osaliselt säilinud vaid Raua 35 esine osa.

Sisestatud: 14.09.2018.

Mälestise ajalugu


1930. aastate alguseks võimaldas Eesti Vabariigi majanduslik areng valitsusel ehitustegevusele rohkem tähelepanu pöörama hakata, varasemast enam päevakorda tõusid hädavajaduse asemel elanike heaolu ning linnade-asulate välisilme parandamise kaalutlused. Elamuehitus vohas linna äärealadel, enamik uushoonestusest olid endiselt agulilaadsed puumajad. Seda häbenedes võttis linna ehituspoliitika suuna mitmekorruselistele kivist kortermajadele. Linna süda oli kiviehituspiirkonnaks määratud juba sajandi algaastail, nüüd seati eesmärgiks kiviehitusrajooni laiendamine. Kvaliteetse uushoonestuse eelisarendamiseks motiveeriti ja kohustati mitmeti kruntide omanikke. Praegu kesklinna alla kuuluv Raua asum oli 1920. aastatel veel selle ääreala, kuid kujunes järgneval aastakümnel üheks kiiremini arenevaks piirkonnaks, kuhu ülejäänud linnale eeskuju näitavaid kivihooneid kavandasid Eesti tollased tipparhitektid. Lisaks materjalile näitas nende uuenduslikkust moodne arhitektuurne ilme. Modernistliku arhitektuuri ühe liinina oli 1920. aastatel Euroopas esile tõusnud puhtaid geomeetrilisi vorme armastav ja liigse dekoori hüljanud funktsionalism. Lisaks askeetlikule vormile tähistas sammu moodsuse suunas materjalikasutus: betoon, klaas, teras. Majade välisilmet hakkasid kujundama lamedad katused, suured aknad ja siledad krohvitud pinnad. Funktsionalism hakkas Eesti, ja ennekõike Tallinna arhitektuuri vaikselt sisenema 1920. aastate teisel poolel, kuid enamasti üksikute hoonete näol. Esimeseks teadlikuks funktsionalismi näiteks loetakse üldjuhul Herbert Johansoni kavandatud villat Toompuiestee 6 (1929). Mitmeti annab funktsionalismiga siduda Raua tänava umbsoppi (tolleaegsetes dokumentides kohtab selle põiktänava kohta nimetust umb- või põikuul), mis on Tallinna ainus terviklikku modernistlikku miljööd pakkuv linnaruumi lõik ning mõjub moodsana ka 75 aastat hiljem. Raua t. umbsopp arenes linnale pärandatud suurele krundile – kogu elumajade grupp, praeguste numbritega 25–35, kandis 1930. aastate algul numbrit 24, kuid esineb mõni aasta hilisematel ehitusprojektidel juba nr. 31 ja 33 all. Tervik valmis jupp haaval: 1932–33 tegi arhitekt Anton Soans tükeldatud krundile üldplaneeringu, pakkudes protsessi käigus välja mitmesuguseid lahendusi (Soansi Raua 24 kinnistu tükeldamise ja hoonestamise muutmise kava ühe variandi järgi oli ette nähtud hoone ka põiktänava sissesõidu kohale, nii et praegused Raua 25 ja 35 olnuks üks maja, millele liitub tagaküljel nüüdne Raua 33). Üksikud hooned kavandasid järgnevatel aastatel (1933–36) lisaks arhitektid Richard Falkenberg, Johann Ostrat, Villem Seideman (hiljem Seidra) ja Artur Veedeman (hiljem Vetemaa). Ehkki selle umbsopi hoonete ansamblit on tavaks saanud väärtustada funktsionalistliku tänavaruumi näitena, on geomeetriliste mahtudega mängivat lõpptulemust võrreldud pigem art déco kui funktsionalismi paremikuga. Seda rõhutavad eenduvad mahud, ümarnurgad ja akende vahelise pinna eristamine värviga, justkui lintakna motiiviga mängides. Kui Soans oli sellist "katkestatud" hoonestust ja madalamate mahtude eendumist ette näinud mõlemal pool tänavat, eesmärgiga pakkuda alternatiivi tavapärasele hoonestusviisile, muuta tänavat avaramaks ja valgusküllasemaks, siis tegelikkuses realiseerus sellisel kujul vaid umbtänava kesklinnapoolne külg. Kadriorupoolsed majad on kogukamad ning vähem liigendatud. (Soansi ühe lahenduse järgi pidi Raua 35 peegeldama vastasoleva maja, Raua 25 madalamat hooneosa – korruste arvu pole määratud, kuid plaanil torkab silma samasugune ümara nurgaga rõdu ja sellele liituv maht; samal põhimõttel pidi Raua 33 peegeldama Raua 27 madalamat hooneosa, kusjuures Soansi üldplaneeringul pole kumbki näidatud ümara nurgaga.) Anton Soans kavandas ise nurgapealse maja Raua 25 tänavale avaneva äripinnaga (mille rolli täidab hästi praegune lillepood). Projektil näidatud katuseaed-rõdu (III korruse tasandil) näitab teadlikkust kaasaegsetest ideedest ja trendidest, puudutagu see mooditulnud päikesevannide võtmist või kuulsa arhitekti Le Corbusier' ideed maja püstitamisega häviva roheluse korvamisest aiaga katusel (tegelikkuses on rõdu asemel tegu madalakaldelise katusega, mille kohal pesukuivatusplats). Selle, grupi esimesena valminud maja projekt on 1933. aasta lõpust. Esimeste seas valmis aastail 1934–35 ka Raua 27 projekt, arhitekt Johan(n) Ostrat. Kokkuehitatud majade 29 ja 31 projektid on aastast 1936, esimese arhitekt Richard Falkenberg ja teisel Karl Treumann (hiljem Tarvas). Arhitektuurimälestis Raua 33 (tollase aadressiga Raua 33a) on 4-kordne kivist elumaja, mis valmis arhitekt Artur Vetemaa (varem Veedeman) projekti järgi aastast 1935, kusjuures poole aasta jooksul koostati 3 pisimuudatustega projekti. Elamu on kokku ehitatud naabermajaga Raua 35 (viimase projekt veidi varasem – 1934. aasta lõpust, kavandas arhitekt Veedeman koos Villem Seidemaniga, hilisema nimega Seidra). Kompaktne hoonemaht jääb esiküljega põiktänava poole. Hoonet katab madalakaldeline kelpkatus, ilmselt tänavatasandilt lamekatuse mulje jätmise eesmärgil, kattematerjaliks plekk. Krohvitud fassaadid on värvitud helebeežiks. Välisseina ülaääres eendub järsu astmena karniis, ühine naabermaja omaga, samasugune karniis kulgeb erkeri ülaäärt pidi. Mõlema maja seina alaäärt ümbritseb madal, kümmekonna cm kõrgune, eenduv halliks värvitud vöönd. Fassaadi keskel kinnitub seinale ülaosas mitme meetri kõrgune metallist lipuvarras. Selle taha ilmselt juba ehituse käigus lisatud ümar pööninguaken, sarnane mitme teise umbsopi maja omale. Fassaadi dekoratiivelemendid on koondunud hoone põhjapoolsesse ossa, mis jääb naabermaja Raua 31 poole. Otsaseina keskel läbi II–IV korruse tahkerker, mis alaosas eendub seinast astmeliselt. Lihtsa lahendusega fassaade ilmestavad põiktänava poolse seina vasakus ääres akende ala- ja ülaäärega samal joonel eenduvad simsilaadsed kivist liistud, oranžikas-pruuniks värvitud, kaetud plekist veelauaga, samuti terrassiitkrohviga pinnad Raua 31 poolsete nurgaakende vahel ning erkeri nurkadel. Terrasiitkrohviga on projektil (seal märgib seda tihe rõhtne viirutus) näidatud ka peaukse ümbrus – paarikümne cm laiune ala kahel pool ukse alaosa ja laiem, ust flankeerivate akendeni ulatuv ala ülaosas –, kus seinapind paari cm võrra sissepoole astub (Raua 35 puhul on see sellisel kujul ka realiseeritud). Peasissekäik põiktänava äärse peafassaadi keskteljel. Ust ümbritseva dekoratiivvööndi kohal astub seinast välja rõhtne plaadikujuline varikatus, mida katab plekk. Projektil on näidatud puidust suurte püstakendega tiibuks ja selle kohal rõhtne ristkülikukujuline jaotuseta framuug. Esiseina täidavad laiad vertikaalselt kolmeks jaotatud aknad (keskmine klaas äärmistest pea poole laiem), nurkade lähedal paiknevad aknad ruudukujulised, vertikaalselt pooleks jagatud, erkeriaknad jaotuseta. Seinast viimistluselt eristamata soklitsoonis aknarividega kohakuti kitsamad 2 ruuduga aknad, maja nurga juures astub akendevaheline seinaosa veidi sissepoole – projektil on ka sinna ette nähtud tume krohv. Trepikoda läbib I korrusel kogu maja ning on viidud hoone tagaküljele, igal trepimademel hoone tagaküljel väike rõdu, metallpiirdega. Trepikoda läbib I korrusel kogu maja ning on viidud hoone tagaküljele. Trepi puidust käsipuu toetub metallist rinnatisele. Põrandaid katab kõigil mademetel värviline (esineb kollast, halli ja valget) geomeetrilisi kujundeid moodustav kiviparkett, trepiastmed paekivist. Projektil igalt õuepoolselt trepimademelt avanev rõdu teostatud vaid I ja II ning III ja IV korruse vahel. Väike rõdu on ristkülikukujuline, metallist piirdega. Lisaks välisele moodsusele kaasnes funktsionalistliku laadiga enamjaolt kõrge ehituskvaliteet, suured korterid, sanitaartingimuste parandamine (tualett ja kohati isegi vannituba igas korteris), puitparkett.

Sisestatud: 11.09.2009.