Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rotermanni tehase Mere puiesteega külgneva tööstushoone fassaadid, 1879-1891
Mälestise registri number 8269
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Mälestise vana number 947k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 31.08.12

Menetleja: Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialist, Helen Kallaste

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Tehasehoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Tehasehoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni tehasehoonete ansamblisse.

Sisestatud: 07.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Mitmes järgus ehitatud paekivist ja kollastest tellistest hoonel on kaks korrust ja mansardkorrus. Pikk tänavapoolne fassaad on kaunistatud mitmesuguste detailidega. Hoone esimene korrus on olnud krohvitud ja mansardkorruse asemel oli varem tihedalt vintskappidega pikitud massiivne kelpkatus. Pika hoonemahu tsentris paikneb kaarja viiluväljaga rõhutatud trepikojamaht, milles hoone peauks. Hoone räästaalune karniis on dekoreeritud hammasvööga. Esimese korruse tasandil on iga kolmanda akna järel on klombitud paekivist pilaster. Hoovipoolsele fassaadile on ehitatud juurde põhimahuga ristuv tiibhoone.

Sisestatud: 14.01.2015.

Mälestise ajalugu


Rotermanni kvartalis ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi. Ajalooline tööstushoone kvartali Mere puietsee poolsel küljel valmis aastatel 1879-1891 laohoonena. Hoone ehisviilu tippu paigaldati sepistuulelipp aastaarvuga „1979“ ja seina müüriti raidkivi kirjaga „Christian Rotermann 1829“. 1881. aastal ehitati hoone turupoolne ots kardinaalselt ümber. Fassaadile raiuti aknad ja uksed, hoone üks ots kohandati kontoriks ning kõrval asuv vana kontor lammutati. 1882. aastal ehitati uue kontorihoone osale teine korrus. 1885. aastal ehitati kontoriosale ühekorruseline pääsla ning hoone merepoolne tiib sai teise korruse 1891. aastal Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900) projekti järgi, millega ühtlustati fassaad. Samal ajal ehitati hoovi poole uus kivist tiib. 1912. aastal toimusid krundil järjekordsed suured ümberehitused. Vastavalt insener Ernst Boustedti (1877-1931) projektile eemaldati Mere puiesteega külgneva tööstushoone turupoolne otsasein ja asendati tugisammastega. Hoone pikendamine nõudis pääsla ja värava lammutamist. Kogu uuendatava hoone ulatuses asendati palklagi betoonlaega, ka muutus põhjalikult siseplaan. Hoone sisekujunduse projekti autoriks oli insener-arhitekt Waldemar Lamm. 1920. aastail sai hoone uue omanikuks aktsiaselts „Silva“. 1934. aastal kohaldati hoone tööstuste tarbeks. Seoses ümberehitustega sai hoone madala pööningu asemel akendega pööningukorruse ning fassaadi keskosas asendati astmeline viil kaarjaga. Projekti autor oli arhitekt Villem Seideman.

Sisestatud: 10.11.2015.

Allikad


Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.
Tallinna nn Rotermanni kvartali ehituslik kujunemine. Hoonete ja rajatiste inventariseerimine. Arhitektuuriajaloolised eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 1328.

Sisestatud: 14.01.2015.