Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rotermanni tehaste prooviveski fassaadid, 19. saj. lõpp
Mälestise registri number 8270
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis ärihoone (end proovijahuveski) (120290207)

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.08.15

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Veskihoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni vabrikute ansamblisse.

Sisestatud: 07.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Prooviveski kuulub ühte ansamblisse koos teiste ümbruskonnas säilinud ajalooliste Rotermanni vabrikuhoonetega. Hoone on Eesti Vabariigi alguse aegse tööstusarhitektuuris levinud väikehoonetüübi esindaja, mille väärtus seisneb hästi teostatud käsitöönduslikus ehitussubstantsis. Veskihoone on põhiplaanilt ristkülikukujuline. Välismüürid on ehitatud paekivist, viilud olid algselt tellistest. Akna- ja ukseavade madalkaarsed sillused on tellisest ja paekivist. Hiljem müüri lõigatud esimese korruse avadel on ka raudbetoonist ning metalltaladega sillused. Rekonstrueeritud kujul on hoonel lammutatud tellistest viilud, tõstetud katusekallet ning lisatud esifassaadile tagasiastega klaasviil koos taanduva rõduga. Tööde käigus lammutati hoone tagafassaadil olnud juurdeehitus, mille asemele rajati ümbritseva kvartali tehnoruumid. Hoonele lisatud mahud on kaetud tumeda plekiga. Katuse mõlemal küljel on massiivne suure vitriinaknaga vintskapp.

Sisestatud: 19.01.2015.

Mälestise ajalugu


Rotermanni kvartalis ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava äärne elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi. Proovijahuveski on ehitatud 1920. aastatel. Hoone teise korruse ehitamise ja sisseseadete täpsest kirjelduse kohta olemasolev projekt on allkirjastatud insener Eduard Kuusiku poolt. Hoone ümberehitusprojekt valmis 2007. aastal. Projekti autoriteks on arhitektid Emil Urbel ja Ainar Luik. Rekonstrueeritud hoone valmis 2008. aastal.

Sisestatud: 11.11.2015.

Allikad


Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.
Eensalu, Monika (2005). Muinsuskaitse eritingimused. Rotermanni vabriku proovijahuveski Hobujaama tn. 9. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 3321.

Sisestatud: 19.01.2015.