Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rotermanni tehase elevaatorihoone fassaadid, 1904-1930
Mälestise registri number 8274
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
X-koordinaat 543024.00
Y-koordinaat 6589230.93
Mälestise vana number 1043k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 27.04.20

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ladu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni tehasehoonete ansamblisse.

Sisestatud: 07.09.2018.

Kirjeldus


Viljaelevaator on üks kvartali suuremaid hooneid, mis suleb ala Hobujaama tänava poolselt küljel. Kuni 6-korruseline tellistest ja paekivist hoone on ehitatud mitmes järgus. Hoone vanem osa on tervikuna paekivist ja uuem osa paekivist sokliga tellistest hoone. Hoonel on lihtne viilkatus. Avad paiknevad üksnes hoone esinduslikuma kujundusega põhjaosas. Otsafassaadi keskteljel on üksteise kohal kaubaavad, millest kahel pool lihtsad segmentkaarsete tellistest sillustega aknaavad.

Sisestatud: 19.01.2015.

Ajalugu


Rotermanni kvartali ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Viimasele lisati 1904. aastal mahult suurem juurdeehitus. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Seejuures ehitati juurde uusi hooneid ja renoveeriti vanu. Teiste seas ehitati 1930. aastatel põhjalikult ümber 1900. aastal valminud ja 1904. aastal laiendatud viljaelevaator. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi.

Sisestatud: 19.01.2015.

Allikad


Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.
Eensalu, Monika ja Pihel, Laur (1999). Rotermanni viljaelevaator 1904/1930. Tallinn, Hobujaama tn 1. Muinsuskaitselised eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n2 278.

Sisestatud: 19.01.2015.