Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus, 1900-1909
Mälestise registri number 8280
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.15

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajaloolise Balti Puuvillavabriku tehasehoonete ansambli osa, historitsistlik tehasehoone on arhitekt R Otto von Knüpfferi loomingu ilmekas ning kõige viimane näide.

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Neljakorruseline keraamilistest tellistest välisseintega tööstushoone. Endise Balti Manufaktuuri tootmishoone ehitusalune pind on 12047 ruutmeetrit ja suletud netopind 45907,9 ruutmeetrit, hoone pikkuseks umbes 234 meetrit ja laiuseks ca 30 meetrit. Kudumis- ja ketramisvabrikuks jagatud ehitise peamiselt maa-alune sokkel on paekivist, välisseinad keraamilistest tellistest ning sisekonstruktsioon raudbetoonist, viilkatuse katteks on eterniit. Hoonel on lai astmeline karniis, akende vahel seisavad karniisist soklini pilastrid. Juurdeehitus B (kontorid) on neljakorruseline silikaattellistest välisseintega hoone, samuti juurdeehitus C (konditsioneer), mille ehitamiseks on lammutatud osa originaal-konstruktsioonist. Juurdeehitus E (kraasimise osakond, töökojad) on paekivist kolmekorruseline keldriga hoone, samaaegselt ehitatud juurdeehitus F koosneb erinevatest silikaattellistest mahtudest, mis koonduvad paekivist tiiva külge. Kagufassaadi külge ehitatud juurdeehitus G koosneb betoonplokkidest ning selle kõrval punastest kärgtellistest juurdeehitus H (lift, kaup).

Sisestatud: 12.03.2017.

Mälestise ajalugu


Kunagise Telliskopli (nüüdse Kopli) tee äärde 1899.–1900. aastatel rajatud Balti Manufaktuuri tööstushoonete kompleks on ehitatud arhitekt Rudolf Otto von Knüppferi (1831–1900) projekti järgi. Koos tööstuskompleksiga ehitati ka aastal 1899 vabriku territooriumile direktori elamu, aastatel 1901–1905 barakid-töölistemajad ning meistrite ja ametnike elamud. Hiljem lisandusid alale õigeusu kirik, torniga juugendhoone ning tööliste laste kool. Nii tekkis Sitsi tänavale Balti Puuvillavabriku asula. Sitsi tänava nr 16 puithoones asus ka Balti Puuvillavabriku haridusseltsi lava ja kino näitamise võimalusega saal ning pagaritöökoda. Puuvillavabriku kuldajaks jäid aastad 1908–1914, mil koos Kreenholmi vabrikuga varustati 5% Venemaa puuvilla turust. 1990. aastate alguses vabrik erastati ning tootmiskompleksi ruumides tegeles tekstiili tootmisega kuni aastani 2005.

Sisestatud: 12.03.2017.

Allikad


Ehitusekspertiisibüroo OÜ. (2008) Ehituskonstruktsioonide ekspertiisi aruanne. Kopli 35. Balti Puuvillavabrik. TKVA Toimik N9-5216
OÜ Eensalu&Pihel. (2006) Muinsuskaitse eritingimused. Kopli 35. Balti Puuvillavabriku hoone. TKVA Toimik N9-4455
OÜ Vana Tallinn. (2004) Muinsuskaitse eritingimused remondiks, restaureerimiseks. Sitsi 16. Balti Puuvillavabriku endine kauplus ja klubihoone. TKVA Toimik N9-2598

Sisestatud: 12.03.2017.