Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Balti Puuvillavabriku direktori elamu, 1899. a.
Mälestise registri number 8281
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hävinud

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.19

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Diana Haapsal

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Eramu, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Silmapaistev näide 19. sajandi lõpuaastate puitarhitektuurist Balti Puuvillavabriku hoonete ansamblis.

Sisestatud: 24.08.2018.

Mälestise kirjeldus


Ühe- ja kahekorruseline puitelamu on ebakorrapärase põhiplaaniga. Esimesel korrusel edelafassaadil liituvad hoone ruudukujulise põhimahuga kaks ühekorruselist tiiba. Tiibadesse on eraldi sissepääsud. Mõlema ukse juurde viib kivitrepp. Majal on säilinud tahveluksed. Loodefassaadil on üks kahekorruseline tiib. Tiival on kahepoolne tahveluks ja trepp on lagunenud. Tiiva fassaadid on kujundatud erineva suurusega puittahvlitega. Hoonel on paekivist sokliosa ja täiskelder.
Hoone välisseinad, tarindid ja kandvad seinad on palkidest. Fassaadid on vooderdatud profileeritud laudadega. Hoonel on valdavalt horisontaalne laudis, kuid esimese ja teise korruse akende all jookseb peenema vertikaallaudisega vöö. Vöö üleval ja all servas on astmikkarniis. Hoonel on lihtsad nurgalauad, millel on vahevööde karniisi kohtades samuti karniisid. Räästast väljaulatuvad sarikaotsad on profileeritud, räästa servas kulgeb puitpitslaud. Puitpitsi iseloomulikuks komponendiks on südamekujuline läbilõige. Eriliselt on lahendatud puipitslaudade nurgad ja räästakonsoolid. Puitnikerdustega on dekoreeritud ka vintskapp. Loodefassaadi ülemiste aknaluukide sisse on lõigatud neljalehelise ristiku motiiv.
Kirdefassaadi keskel katuselt kasvab välja rikkaliku dekooriga kaunistatud viil. Akende raamijaotus ja piirdelauad on erinevat tüüpi. Esineb tüüp, lai aknatüüp ja aknaraami lahendus, neljase pikijaotusega aken, kahese pikijaotusega aknatüüp. Osade akende ülemine piirdeliist on kumeralt. Kahel suuremal välisuksel on valgmik. Välisuste kohal olevad metallist varikatused on kaunistatud dekoratiivsete sepiskonsoolidega.
Hoonel on neljakandiline vaatetorn, mis tõuseb loodepoolsest katuse osast ja mille ülaosas on igas neljas fassaadis aknad. Akende ümbrus on kujundatud puittahvlitega, ka torni keskmise osa fassaadid on stiliseeritud puittahvlitega. Tornil on valtsplekist püramiidjas katus, katuse räästas on lahendatud sarnaselt ülejäänud maja räästastega.

Sisestatud: 24.08.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Hoone asub Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Manufaktuuri tn 6. Hoone asub endise manufaktuuri territooriumil.

Sisestatud: 24.08.2018.

Mälestise ajalugu


Balti Puuvillavabrik rajati Kopli tee äärde 1899. aastal. 1898. aastal asutati kolme miljoni rubla suuruse põhikapitaliga aktsiaselts „Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Manufaktuur”, mille peakontor asus Peterburis. Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid A.Prossorov, A.Grube, J.Elfenbein, E.Block ja J.Carr. Balti Puuvillavabriku direktorina asus 1.juunil 1899 tööle inglane John Carr, kes enne seda oli töötanud Kreenholmi Manufaktuuri tehnilise direktorina. 1899. aastal kooskõlastati vabriku ehitusprojekt, mille autoriks oli tollal hästi tuntud arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. Esialgne projekt nägi ette kahe tootmishoone paigutamist üksteise kõrvale, lühikese aja pärast ühest loobuti. Samas projektis on vabriku direktori elamu projekt ning selle lähistel kaks esimest tööliselamut.
Puidust kahekorruseline direktori elamu ehitati tõenäoliselt küllaltki projektilähedaselt. Siiski on arvatud, et osad puidust dekoratiivsed detailid, eriti aknapiirdelaudadel ja vaatetorni katusel, on teostamata jäänud. Ehitusjärgsel kujul oli hoone ristkülikukujulise põhiplaaniga. Kaugfassaadil oli välisukse kõrval suurte klaasidega väike veranda ning loodefassaadil lisaks suure veranda tiivale ka kahekorruseline teenijate trepikoda koos tuulekoja ja välisuksega. Teisel korrusel olid magamistoad ja vannituba.
1912.aastal koostati direktori elamu ümberehitusprojekt. Ümberehituse keskseks ideeks näis olevat eraldi sissepääsudega korterite või kontorite tekitamine. Lisaruumi saamiseks ehitati hoone edelafassaadile juurde kaks ühekorruselist tiiba. 1914. aasta augustis vabrik ajutiselt seiskus, 1925.aastaks oli Balti Puuvillavabrik taastanud oma sõjaeelse tootmisvõimsuse. Edukas tootmistegevus jätkus 1939.aastani, mil puhkes Teine maailmasõda. Sõjas sai vabrik üsna suuri purustusi, kuid direktori elamu jäi terveks. Vabrik natsionaliseeriti Nõukogude Venemaa võimude poolt ning see reorganiseeriti taas puuvilla-tekstiilivabrikuks nime all kombinaat „Balti Manufaktuur”.
1984.aastal valmis endise direktori elamu inventariseerimise projekt. Tõenäoliselt võis siis toimuda ka kapitaalremont, mille käigus elamu kohandati vabriku administratiivhooneks. Põhilised ümberkorraldused tehti siseruumides. Sellel ajal lammutati tõenäoliselt ära teenijate trepikoda, kagufassaadi veranda ning oletatavasti ka ahjud.
1991.aastal vabrik erastati. Tekstiili tootmisega tegeles seal ruumides AS Baltex aastatel 2000-2005, kuid puithoone jäi kasutuseta seisma ning selle olukord halvenes pidevalt.

Sisestatud: 24.08.2018.