Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Balti Puuvillavabriku hobusetall, 1900. a.
Mälestise registri number 8285
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101026516)

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.05.15

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Tall, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Osa Balti Puuvillavabriku ajaloolise töölisasumi mälestiste tervikansamblist, sajandialguse tööliskvartali elu- ning abihoone kui hoone tüübi ilmekas näide.

Sisestatud: 28.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Sitsi tn. 3B paiknev kunagi hobusetalliks ning tallimeeste ja direktori teenijate eluasemeks mõeldud hoone rajati 1900. aastal. Tegu on ühe omapärasema tänaseni säilinud abihoonega Tallinna kunagistes töölisasumites. Sitsi tn. 3 ja 5 asuvate elamute taga hoovis paiknev hoone koosnes kolmest osast, millest säilinud on kaks, kusjuures hooneosad liituvad üksteisega väikese nurga all. Hoone pisut „keeratud” põhiplaan on tingitud ilmselt kvartali planeeringulisest iseärasusest, kuna sama nurga all taandub tänavajoonest samuti üks mainitud barakkidest. Ühekorruseline madala viilkatusega ning paekivist sokliga hoone on oma ülesehituselt üsna omapärane. Sarataoline talliosa, mis jäi praeguse Sitsi 5a hoone poole, on juba aastakümnete eest lammutatud ja selle kunagist asukohta märgib praeguse hoone lõunaotsas olev punastest tellistest tulemüür. Praeguseni säilinud ehitise lõunapoolne – tallimeeste ja direktori villa teenijate eluruumideks mõeldud osa – on ehitatud puidust ning põhjapoolne, eelmisega pisut nurga all liituv hobuseriistade kuur ja söödaköök, on rajatud punasest tellisest. Tellistest osa on hiljem pesuköögina kasutatud. Hoone puidust elukorpus sarnaneb nii üldilmelt kui dekoorilt töölisasumi barakkide välimusega. Sitsi kvartali hoonetele iseloomuliku dekoorielemendina kulgeb ka siin sokli kohal tagasihoidlik puidust veelaud, samuti on analoogne hoone kahepoolne klaasitud ülaosaga tahveldatud peauks. Suursugusust lisab hoonele aga kvartalis ainulaadne mezzanino-korruse motiiv. Pööninguna kasutatava poolkorruse aknaavad paiknevad esikorruse avadega kohakuti, mistõttu mõjub hoone range ning esinduslikuna. Seda rõhutavad ka katuseharjalt väljuvad jässakad korstnapiibud. Hoone põhjapoolses osas paiknev talliosa on elukorpusest konstruktiivselt eraldiseisev, kahte hooneosa eraldab katusest väljaulatuv korstnaga tulemüür. Kivist hooneosa välimus on kroonulikult raskepärane – selle tellistest seinu ilmestavad nii esi- kui tagafassaadil kaks segmentkaarega aknaava ning nende kohal paiknevad ristkülikukujulised nišid. Sarnane, küll veidi pisem aknaava on ka otsafassaadi viilu all. Samuti on pisut eenduvatena rõhutatud fassaadide servad. Kivist osa põhjapoolsesse külge on hiljem rajatud pultkatusega juurdeehitis. Kogu hoone ulatuses palistavad räästaaluseid profileeritud sarikaotsad, samuti on profileeritud kiviosa otsaviilu alt väljuvad tugevalt eenduvad massiivsed talaotsad. Puidust elukorpuse põhiosa plaanilahendus on sümmeetriline. Hoone pikiteljega risti külgneb läbi maja kitsas koridor, millest kummalgi pool paikneb kaks köögi ja toaga korterit (kokku 4, igaüks ca 20 m²). Iga korteri juurde kuulub ka üks koridoris paiknev kojakapp, koridori otsas paiknevad kõrvuti pesemisruum ning käimla. Viienda eluasemena lisandub vahetult kiviosaga külgnev korter, mis hoone „keeratud” põhiplaanist tingitult on ebakorrapärase kujuga ning eelmistest pisut suurem (30 m²). Sinna pääseb talliosa kõrval paiknevast eraldi uksest, samast viib tee ka pööningule. Kivikorpus ise on mööda pikitelge jaotatud kaheks ruumiks, mõlemasse ruumi pääses otsaseinas asunud eraldi uste kaudu (neist üks tänaseks suletud).

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise ajalugu


20. sajandi alguses puhkes Tallinas seninägematu arendustegevus, mille põhjusteks on mitme mastaapse tööstusettevõtte ja neid teenindava infrastruktuuri rajamine. Lasnamäele kerkis Dvigateli vagunitehas, Kopli poolsaarele Sitsi mäele Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik, veidi hiljem lisandusid poolsaare tippu mitmed laevaehitustehased. Tööstuse rajamine tõi endaga kaasa ka massilise elamuehituse. Kiiresti ning paljuski stiihiliselt arenenud Tallinna töölisagulitest erinesid tehaseasulad oma komplekse planeeringu ja ühtse väljanägemise poolest. Tööstushoonete lähedusse rajati terviklikud töölisasulad, kuhu peale juhtkonna villade ja tööliste barakkide kuulusid ka kauplused, koolid, haiglad, pesumajad jne. Sarnase printsiibi kõige ilmekamaks näiteks kujunes Vene-Balti asundus poolsaare tipus, kuid novaatorlikke jooni kandsid endas ka varasemad tehasekülad. Üheks esimeseks sääraseks arenduseks oli Sitsi asum, mille alguseks võib lugeda juba 1898. aastat, kui kohalike saksa päritolu töösturite eestvõttel vabriku rajamiseks vastav ettevõte loodi. Paar aastat hiljem andis vabrik juba toodangut ning samal ajal asuti Sitsi mäele, tänase Sitsi tänava ja vabrikuhoonete vahele välja ehitama ka asulat ennast. Asumi arhitektuuriliseks suunajaks oli Eestimaa kubermangu arhitekt Rudolf Otto Knüpffer. Töölismajad ja meistritemajad ehitati ajavahemikul 1901-1905, ehitamine algas Kopli tänava poolsest otsast ja liikus siit Pelguranna poole. Kõige tagumised, kiriku ümbruses asunud barakid, on tänaseks hävinud. Töölismaju ehitati juurde hiljemgi, Sitsi tänava lõpus ühtsesse kompleksi sulanduvad barakid (Sitsi tn. 13 ja 15) pärinevad aga juba 1940ndatest ning algsesse asumisse ei kuulu. Kopli tänava poolsesse ossa, teistest hoonetest pisut eraldi, avara aiaga krundile rajati direktori villa (Kopli tn. 35A), samasse lähedusse ka meistrite elamu (Sitsi tn. 3), selle taha pesuköök (Sitsi tn. 3A) ja käesolevas tekstis kõne all olev hobusetall. Hiljem lisandus Kopli ja Sitsi tänava nurgale ka koolihoone (Sitsi tn. 1). Saunahoone ning kirik asuvad Sõle tänava poolses otsas.

Sisestatud: 28.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Piirkonna mälestiste ühine kaitsevöönd

Sisestatud: 28.11.2007.