Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Balti Puuvillavabriku ametnike elamu, 1900. a.
Mälestise registri number 8286
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101018692)

Paikvaatlused(3)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 14.02.17

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Osa Balti Puuvillavabriku ajaloolise töölisasumi mälestiste tervikansamblist, sajandialguse tööliskvartali eluhoone ilmekas näide

Sisestatud: 20.02.2008.

Mälestise kirjeldus


Sitsi tn. 5 koosneb kahest sektsioonist, kuid naaberbarakkide hulgas on ka kolmesektsioonilisi elamuid. Barakkide askeetlikku välisilmet rangestavad ühtne aknarütm ning sissepääsude ees paiknevad massiivsed paekivist trepid. Välisfassaadi pea ainsaks dekoorielemendiks on paekivist sokli kohal kulgev tagasihoidlik dekoratiivne veelaud ning kohati veel säilinud kahepoolsed tahveldatud välisuksed. Madalat kelpkatust ilmestavad jässakad korstnad ning poolkaarekujulised valgusavad (uugid). Hooned on kogu põrandapinna ulatuses kellerdatud, keldri lage hoiavad üleval piki hoonet kulgevad massiivsed paekivikaaristud, mille vahele on paigutatud boksid igale korterile. Keldribokse valgustavad soklis asuvad segmentkaarega aknaavad. Kuna Sitsi tn. 5 elamu ehitati erinevalt lihttööliste barakkidest (nt. naaberhoone Sitsi tn. 7) poolmeistritele ja ametnikele, on siin ka pisut suuremad korterid ja avaramad trepikojad, mistõttu on ka hoone plaanilahendus natuke teistsugune. Sissepääsud ning trepikojad paiknevad siin hoone otstes ning maja tagaküljel kummalgi pool kahte sektsiooni eraldavat tulemüüri. Trepikojad on ühendatud piki sektsiooni kulgeva koridoriga, kust kummalegi poole jäävad korterid, mida projektijärgselt oli hoones 24, kuid käesoleval hetkel on neid hilisemate ümberehituste tulemusel 29. Erinevalt töölisbarakkidest on siin lisaks kööktubadele ka ühetoalisi eraldi köögiga eluasemeid. Koridoris paiknevad ka panipaik ning kuivkäimlad, mida algselt oli töölismajades ette nähtud iga viie korteri kohta üks. Ametnikemajas oli käimlaid pisut rohkem, kuid siingi olid need koridoris. Treppe ääristavad puidust balustraadid. Algselt ühepoolsete tahveldatud korteriuste vahel on tänagi kasutusel kõrged puidust kojakapid. Kööktubade siseviimistlus oli napp - seinad olid poolest saadik valgeks lubjatud, alumine osa kaetud aga tumeda (pruunikaspunase või rohelise) lubivärviga. Tapeedid olid algselt lubatud ainult direkori majas ja Sitsi tn. 3 asuvas meistritemajas, mujal olid need keelatud, et tagada tuleohutust. Laed olid kööktubades valgeks lubjatud, põrandad värvimata, ainult värnitsaga krunditud. Koridorides olid põrandad värvitud, seinte ja kojakappide värviks oli tumepruun. Võib arvata, et poolmeistrite maja siseviimistlus oli pisut kvaliteetsem ja rõõmsamates toonides. Igas kööktoas või köögis oli uksepoolses ruumiosas vasakut kätt 2 augu ja praehjuga pliit soemüüriga. Enamikus töölismajadest ja ka osades poolmeistrite ja ametnike korteritest olid metallist, seest tellistega vooderdatud pliidid, mida rahvas kutsus "plekkpliitadeks". Paremates korterites meistritemajas olid kahhelkividest pliidid. Küttepuid sai osta vabriku kaudu ja neid hoiti maja keldris. Veekraan ja valamu olid koridoris iga kümne korteri kohta, alles hiljem viidi kraanikausid köökidesse. Elekter oli algul üksnes tehase peahoones ja direktori majas, töölisrtemajades oli petrooleumivalgustus. Kojalampide süütamise eest vastutas kojamees ja see perekond, kelle käes oli parajasti kojakord. Tänaseks on barakkide siselahendust pisut muudetud, kortereid on kokku ehitatud, rajatud on individuaalseid käimlaid. Kasinate elutingimuste parendamise ning samuti ka vandalismi käigus on barakkide mitmed originaalsed detailid – uksed, aknaraamid, trepibalustrid – küll kaotsi läinud, kuid asumi terviklik väljanägemine on siiski säilinud.

Sisestatud: 14.09.2018.

Mälestise ajalugu


20. sajandi alguses puhkes Tallinas seninägematu arendustegevus, mille põhjusteks on mitme mastaapse tööstusettevõtte ja neid teenindava infrastruktuuri rajamine. Lasnamäele kerkis Dvigateli vagunitehas, Kopli poolsaarele Sitsi mäele Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik, veidi hiljem lisandusid poolsaare tippu mitmed laevaehitustehased. Tööstuse rajamine tõi endaga kaasa ka massilise elamuehituse. Kiiresti ning paljuski stiihiliselt arenenud Tallinna töölisagulitest erinesid tehaseasulad oma komplekse planeeringu ja ühtse väljanägemise poolest. Tööstushoonete lähedusse rajati terviklikud töölisasulad, kuhu peale juhtkonna villade ja tööliste barakkide kuulusid ka kauplused, koolid, haiglad, pesumajad jne. Sarnase printsiibi kõige ilmekamaks näiteks kujunes Vene-Balti asundus poolsaare tipus, kuid novaatorlikke jooni kandsid endas ka varasemad tehasekülad. Üheks esimeseks sääraseks arenduseks oli Sitsi asum, mille alguseks võib lugeda juba 1898. aastat, kui kohalike saksa päritolu töösturite eestvõttel vabriku rajamiseks vastav ettevõte loodi. Paar aastat hiljem andis vabrik juba toodangut ning samal ajal asuti Sitsi mäele, tänase Sitsi tänava ja vabrikuhoonete vahele välja ehitama ka asulat ennast. Asumi arhitektuuriliseks suunajaks oli kunagine Eestimaa kubermangu arhitekt Rudolf Otto Knüpffer. Töölismajad ja meistritemajad ehitati ajavahemikul 1901-1905, ehitamine algas Kopli tänava poolsest otsast ja liikus siit Pelguranna poole. Kõige tagumised, kiriku ümbruses asunud barakid, on tänaseks hävinud. Töölismaju ehitati juurde hiljemgi – Sitsi tänava lõpus ühtsesse kompleksi sulanduvad barakid (Sitsi tn. 13 ja 15) pärinevad aga juba 1940ndatest ning algsesse asumisse ei kuulu. Samast ajast pärineb ka aadressil Sitsi 5A paiknev elamu. Kopli tänava poolsesse ossa, teistest hoonetest pisut eraldi, avara aiaga krundile rajati direktori villa (Kopli tn. 35A), samasse lähedusse ka meistrite elamu (Sitsi tn. 3), selle taha pesuköök ja hobusetall. Hiljem lisandus Kopli ja Sitsi tänava nurgale ka koolihoone (Sitsi tn. 1). Saunahoone ning kirik asuvad Sõle tänava poolses otsas. Säilinud töölisbarakid (Sitsi tn. 5-11) kulgevad piki Sitsi tänavat palistades seda ühtse katkematu frondina peaaegu tänase Sõle tänavani välja. Lisaks tänava-äärsetele paikneb üks barakk (Sitsi tn. 5B) hoovis, tänava suhtes väikese nurga all, mille tulemusena tekib asumisse õdus kõrghaljastusega kaetud kolmnurkse kujuga väljak (algselt kasutatud ka turuväljakuna). Väljaku kitsamas servas paikneb aga 1940ndatel rajatud barakk. Nii välis- kui siseviimistluselt üksteisega sarnased kahekorruselised barakid koosnevad valdavalt mitmest omavahel tulemüüriga eraldatud sektsioonist.

Sisestatud: 20.02.2008.

Kaitsevööndi ulatus


ulatuslik ühine kaitsevöönd vastavalt skeemile

Sisestatud: 20.02.2008.