Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 7, 1901-1905
Mälestise registri number 8289
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101020036)

Inspekteerimised(4)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 14.02.17

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Osa Balti Puuvillavabriku töölisasumist, sajandi alguse töölisbaraki ilmekas näide

Sisestatud: 20.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Sitsi tn. 7 koosneb kahest sektsioonist, mis ongi asumis enam levinud variant. Barakkide askeetlikku välisilmet rangestavad ühtne aknarütm ning sissepääsude ees paiknevad massiivsed paekivist trepid. Välisfassaadi pea ainsaks dekoorielemendiks on paekivist sokli kohal kulgev tagasihoidlik dekoratiivne veelaud ning kohati veel säilinud kahepoolsed tahveldatud välisuksed. Madalat kelpkatust ilmestavad jässakad korstnad ning poolkaarekujulised valgusavad. Hooned on kogu põrandapinna ulatuses kellerdatud. Igasse sektsiooni planeeriti 20 kööktuba, erandiks on maja Sitsi 5, kus algselt elasid ametnikud ja poolmeistrid ning mis koosneb pisut suurematest, toast ja köögist koosnevatest elamispindadest. Sektsiooni mõlemas otsas on avarad trepikojad, kus asuvad panipaik ningkuivkäimlad, algselt iga viie korteri kohta üks. Ametnikemajas oli käimlaid pisut rohkem, kuid siingi olid need koridoris. Treppe ääristavad tänaseks kriitilises seisus olevad uhked balustraadid. Trepikojast pääseb piki sektsiooni kulgevasse kitsasse koridori, millest mõlemale poole jäävad korterid. Algselt ühepoolsete tahveldatud korteriuste vahel on tänagi kasutusel kõrged puidust seinakapid. Kööktubade siseviimistlus oli napp - seinad olid poolest saadik valgeks lubjatud, alumine osa kaetud aga tumeda (pruunikaspunase või rohelise) lubivärviga. Tapeedid olid algselt lubatud ainult direkori majas ja Sitsi tn. 3 asuvas meistritemajas, mujal olid need keelatud, et tagada tuleohutust. Laed olid kööktubades valgeks lubjatud, põrandad värvimata, ainult värnitsaga krunditud. Koridorides olid põrandad värvitud, seinte ja kojakappide värviks oli tumepruun. Igas kööktoas oli uksepoolses ruumiosas vasakut kätt 2 augu ja praehjuga pliit soemüüriga. Enamikus töölismajadest ja ka osades meistrite korteritest olid metallist, seest tellistega vooderdatud pliidid, mida rahvas kutsus "plekkpliitadeks". Paremates korterites meistritemajas olid kahhelkividest pliidid. Küttepuid sai osta vabriku kaudu ja neid hoiti maja keldris. Veekraan ja valamu olid koridoris iga kümne korteri kohta. Elekter oli algul üksnes tehase peahoones ja direktori majas, töölistemajades oli petrooleumivalgustus. Kojalampide süütamise eest vastutas kojamees ja see perekond, kelle käes oli parajasti kojakord. Tänaseks on siselahendust pisut muudetud, kortereid on kokku ehitatud, rajatud on individuaalseid käimlaid. Kasinate elutingimuste parendamise ning samuti ka vandalismi käigus on barakkide mitmed originaalsed detailid – uksed, aknaraamid, trepibalustrid – küll kaotsi läinud, kuid asumi terviklik väljanägemine on siiski säilinud.

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise ajalugu


20. sajandi alguses puhkes Tallinas seninägematu arendustegevus, mille põhjusteks on mitme mastaapse tööstusettevõtte ja neid teenindava infrastruktuuri rajamine. Lasnamäele kerkis Dvigateli vagunitehas, Kopli poolsaarele Sitsi mäele Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik, veidi hiljem lisandusid poolsaare tippu mitmed laevaehitustehased. Tööstuse rajamine tõi endaga kaasa ka massilise elamuehituse. Kiiresti ning paljuski stiihiliselt arenenud Tallinna töölisagulitest erinesid tehaseasulad oma komplekse planeeringu ja ühtse väljanägemise poolest. Tööstushoonete lähedusse rajati terviklikud töölisasulad, kuhu peale juhtkonna villade ja tööliste barakkide kuulusid ka kauplused, koolid, haiglad, pesumajad jne. Sarnase printsiibi kõige ilmekamaks näiteks kujunes Vene-Balti asundus poolsaare tipus, kuid novaatorlikke jooni kandsid endas ka varasemad tehasekülad. Üheks esimeseks sääraseks arenduseks oli Sitsi asum, mille alguseks võib lugeda juba 1898. aastat, kui kohalike saksa päritolu töösturite eestvõttel vabriku rajamiseks vastav ettevõte loodi. Paar aastat hiljem andis vabrik juba toodangut ning samal ajal asuti Sitsi mäele, tänase Sitsi tänava ja vabrikuhoonete vahele välja ehitama ka asulat ennast. Asumi arhitektuuriliseks suunajaks oli kunagine Eestimaa kubermangu ja hilisem Tallinna linna arhitekt Rudolf Otto Knüpfer. Töölismajad ja meistritemajad ehitati ajavahemikul 1901-1905, ehitamine algas Kopli tänava poolsest otsast ja liikus siit Pelguranna poole. Kõige tagumised, kiriku ümbruses asunud barakid, on tänaseks hävinud. Töölismaju ehitati juurde hiljemgi, Sitsi tänava lõpus ühtsesse kompleksi sulanduvad barakid (Sitsi tn. 13 ja 15) pärinevad aga juba 1940ndatest ning algsesse asumisse ei kuulu. Kopli tänava poolsesse ossa, teistest hoonetest pisut eraldi, avara aiaga krundile rajati direktori villa (Kopli tn. 35A), samasse lähedusse ka meistrite elamu (Sitsi tn. 3), selle taha pesuköök ja hobusetall. Hiljem lisandus Kopli ja Sitsi tänava nurgale ka koolihoone (Sitsi tn. 1). Saunahoone ning kirik asuvad Sõle tänava poolses otsas. Säilinud töölisbarakid (Sitsi tn. 5-11) kulgevad piki Sitsi tänavat palistades seda ühtse katkematu frondina peaaegu tänase Sõle tänavani välja. Lisaks tänava-äärsetele paikneb üks barakk hoovis, tänava suhtes väikese nurga all, mille tulemusena tekib asumisse õdus kõrghaljastusega kaetud kolmnurkse kujuga väljak (algselt kasutatud ka turuväljakuna). Nii välis- kui siseviimistluselt üksteisega sarnased kahekorruselised barakid koosnevad valdavalt mitmest omavahel tulemüüriga eraldatud sektsioonist.

Sisestatud: 20.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


ulatuslik ühine kaitsevöönd

Sisestatud: 20.03.2007.