Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 13, 1923. a.
Mälestise registri number 8292
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101018826)

Paikvaatlused(3)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 24.07.19

Menetleja: Eeslinnade peaspetsialist, Aljona Kamenik

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise kirjeldus


Tegu on lihtsa põhiplaaniga kahekorruselise elamuga. Hoone paekivist madal sokkel on krohvitud ning seinapinda katab horisontaalne puitlaudis. Hoone tänavapoolset fassaadi ilmestab kolmnurkfrontoon ühes kaheksanurkse ümaraknaga. Ülejäänud aknad on erinevate raamjaotuste ja suurustega puit- ja plastikraamidega, metalluksega sissepääs asub tagafassaadil. Hoonel on eterniitkattega kelpkatus.

Sisestatud: 27.08.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Elamu asub Tallinnas, Koplis, Sitsi tn 13.

Sisestatud: 27.08.2018.

Mälestise ajalugu


Tsaariajal ja esimese Eesti Vabariigi ajal oli riigi kõige tähtsam tööstusharu tekstiilitööstus. Kreenholmi Manufaktuuri järel teine puuvillavabrik Eestis oli Balti Puuvillavabrik, mis rajati Kopli tee äärde 1899. aastal ja 1989.aastal asutati kolme miljoni rubla suuruse põhikapitaliga aktsiaselts „Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Manufaktuur“, mille peakontor asus Peterburis. 1899. aastal kooskõlastati vabriku ehitusprojekt, mille autoriks oli tollal hästi tuntud arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. Esialgne prohekt nägi ette kahe tootmishoone paigutamis üksteise kõrvale, lühikese aja pärast ühest loobuti. Samas projektis on vabriku direktori elamu projekt ning selle lähistel kaks esimest tööliselamust. Puidust kahekorruseline direktori elamu ehitati tõenäoliselt küllaltki projekti lähedaselt. Töölismaju ehitati juurde hiljemgi, Sitsi tänava lõpus ühtsesse kompleksi sulanduvad
barakid (Sitsi tn. 13 ja 15) pärinevad aga juba nõukogude perioodi ning algsesse asumisse ei kuulu.

Sisestatud: 27.08.2018.