Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Balti Puuvillavabriku Tarvitajate Ühistu hoone, 1920-1930 .a.-d.
Mälestise registri number 8295
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu-kauplus (101021601)

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.11.15

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Osa Balti Puuvillavabriku ajaloolise töölisasumi mälestiste tervikansamblist, sajandialguse tööstusasumi kaubandushoone ilmekas näide.

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise kirjeldus


2-korruseline viilkatuse ja ristkülikukujulise põhiplaaniga puitmaja. Olemas on kelder ja pööning. Hoone on paekivivundamendiga, rõhkpalkseintega, mis on omakorda kaetud laudvoodriga, hoonel on plekk-katus. Elamul on kaks trepikoda. Algsena säilinud ja renoveeritud on üks puidust välisuks, mille kohal paikneb värviliste akendega ärker. Õuepoolse välisukse kohal on originaalse kaarejaotusega trepikoja aken. Säilinud on üksikud algsed aknaraamid, suurem osa raame on asendatud originaalide eeskujul tehtud uutega. Sisekujunduses on säilinud originaalseid puituksi. Esi- ja tagatrepikodades on hästi säilinud puidust trepid koos balustritega ning esitrepikojas on säilinud originaalne kiviparkettpõrand. Praegu on hoones korterid, millele lisanduvad I korrusel asuvad kaupluseruumid ja keldris asuvad laoruumid. Arhitektuuriajaloolisi väärtuslikke detaile on hoones säilinud mõned üksikud. Asudes Balti Puuvillavabriku ajaloolise asula territooriumil omab see hoone tähtsust ka Balti Puuvillavabriku arhitektuurse ansambli lahutamatu osana.

Sisestatud: 13.06.2016.

Mälestise ajalugu


Hoone esimene ehitusjärg on pärit 1925. aastast, mil arhitekt E. Habermanni (1884-1944) projekti järgi ehitati maja Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise vabriku juures olevale Kaubatarbijate Ühistule. 1927. aastal teostati juurdeehitus, mille käigus muutus hoone fassaad kolm korda laiemaks ja hoone saavutas praeguse ehitusmahu. Uue tiiva osana ehitati ka kivist trepikoda, mis sai endale aastaarvu "1927". Juurdeehitatud hooneosa keldris oli jääkamber, kaupluse laoruumid, pesuköök ja puukuurid. Hoone tagumises osas asus Balti Puuvillavabriku haridusseltsi väikese lavaga ja kino näitamise võimalusega saal. Uude plokki paigutati väike pagaritööstus ja selle kohal II korrusel asusid kaks korterit ja kontor. Ehitustööde ajal tehti projekti korrektuur, mis nägi ette saalialuse keldri ehitamist. 1936. aastal tehti hoones ümberehitused: vanale kaupluseruumile ehitati uus keldritrepp ja muudeti akende kuju. 1950. aastal toimus hoones kardinaalne ümberehitus, arhitekt E. Põldre pojekti järgi ehitati saaliruumi osa ringi, ehitati vahelagi, püstitati vaheseinad teisele korrusele ning jagati see kolmeks korteriks. Väiksemaid ümberehitusi tehti ka hiljem. 1952. aastal ehitati külgfassaadile kivist trepp. 2005. aastal koostati hoonele sisene ümberehitusprojekt.

Sisestatud: 13.06.2016.