Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Otto von Kotzebue (1787-1846) haud
Mälestise registri number 8298
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number 335
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(14)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 04.11.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Mälestise tunnus


Silmapaistva maadeuurija Otto von Kotzebue matmispaik.

Sisestatud: 31.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Otto von Kotzebue hauasammas klassitsistlik hauamonument, mille elemendid on laenatud kreeka templiarhitektuurist ja hauasteelide kujundusest. Mälestusammas on malmist. Sambal on näha metallist kinnituspulk. Samba juurde kuulub malmplaat mõõtmetega 150x180 cm. Hauaplats on ilma piirdetarata, maapinnast ulatuvad välja piirdetara kinnituseks olnud otsikud. Matuseplatsi pind on niidetud. Kahel pool Otto von Kotzebue hauda ja tema haua ees paiknevad hauaplaadid. Kotzebue hauaplatsile on maetud ta abikaasa Amalie von Kotzebue, tütar Amalie Henriette, poeg August Reinhold, viimase abikaasa Sophie ja tütar Eweline-Alexandrine.

Sisestatud: 28.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Otto von Kotzebue haud asub Kose kirikuaias.

Sisestatud: 28.10.2006.

Mälestise ajalugu


Baltisaksa päritoluga vene meresõitja. Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas (teistel andmetel Tallinnas).
Otto von Kotzebue oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten (1829). Võttis jungana osa aastatel 1803-06 A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. Ise juhtis kaht ümbermaailmareisi: prikil "Rjuruk aastail 1815-18 ja fregatil "Predprijatie" 1823-26. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Mõlemad O. v. Kotzebue juhitud reisid tegi laevaarstina kaasa J. F. Eschscholtz, esimeses reisis osales ka A. von Chamisso, teises E. Lenz.
Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15. veebruaril 1846. a. Tallinnas.
Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avastatud laht Alaska looderannikul.
(Allikas:Eestigiid kodulehekülg http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&start=105&ItemID=13)

Sisestatud: 27.08.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Otto von Kotzebue hauale ei määrata eraldi kaitsevööndit kuna asub Kose kirikuaias, mis on mälestisena kaitse all.

Sisestatud: 28.10.2006.

Meedia


Otto Kotzebue sündis 19.detsembril 1788 Tallinnas. Seitsmeaastaselt läks ta Peterburi Mereväe Kadetikorpusse, mille lõpetas1803. Samal aastal võttis A.J. Krusenstern noormehe kaasa esimesele Vene ümbermaailmareisile . Kolm aastat sõitis ta laeval „Nadežda”. Pärast reisi asus ta teenistusse laevastikus. Ta oli kaheksa aasta jooksul mitmete Lääne- ja Valget merd sõitvate laevade komandör. Aastail 1814-1818 sooritas ta oma teise ümbermaailmareisi ekspeditsiooni juhina. Kolmanda ümbermaailmareisi tegi ta 1823-1826. Reiside materjalide põhjal kirjutas ta kaks raamatut, mis ilmusid 1821-1828. 1830.aastal läks ta kapteni aukraadis tervislikel põhjustel erru ja asus elama oma mõisa Kose kihelkonnas. 1845 ta tervislik seisund halvenes ja Otto von Kotzebue suri 3.veebruaril 1846 Tallinnas, tema põrm viidi pastor Höschelmanni abil Kosele ja ta maeti 12.aprillil kirikaeda.

Sisestatud: 28.10.2006.

Üldinfo


Otto von Kotzebue õppis aastail 1796-1803 Peterburi Kadetikorpuses ning osales juba kadetina aastail 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni ümbermaailmareisil. Too soovitas teda juhtima teaduslike eesmärkidega ümbermaailmareisi prikiga RJURIK aastail 1815-1818, selle reisi ajal avastati Tuamotu ja Marshalli saarestikus hulk uusi saari ning Rataki ja Raliki saarteahelikud. Ta püüdis läbida ka Loodeväila.
Aastail 1819-1822 teenis Otto von Kotzebue Tallinnas laevastikus ning osales põhja- ja lõunapooluse ekspeditsioonide plaanide koostamises. Aastail 1823-1926 juhtis ta uut ümbermaailmareisi luubiga PREDPRIJATIJE ning avastas taas saari Tuamotu ja Samoa saarestikus. See ekspeditsioon pani aluse Vaikse ookeani okeanograafia uurimisele. Mõlemas Otto von Kotzebue ümbermaailmareisis osalesid loodusuurijatena Eestist J. F. Eschscholtz, Heinrich Lenz ja E. R. Hofmann.
Aastail 1827-1830 teenis Otto von Kotzebue Tallinnas liinilaeva PEETER I ja 23. mereväeekipaaži komandörina, 1829. aastal sai ta I järgu kapteniks. Läks 1830. aastal tervislikel põhjustel erru ja elas Harjumaal Triigi mõisas. Kotzebue nime kannab Alaska rannikul tema avastatud laht. Ta hauasammas on Harjumaal Kosel.
• Eesti Entsüklopeedia, 14. kd, lk 181
• DbBL, 410-411
• V. Kaavere. Otto Kotzebue reisid. Eesti Loodus 1966, nr 6, lk 328-333
• V. Passetski. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1970, lk 54-77
• Mereleksikon, lk 176
• Eesti teadlaste biograafiline leksikon, 2. kd, lk 87

Sisestatud: 13.04.2017.