Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 8299
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number -
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.08.21

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 18.02.2005.

Mälestise kirjeldus


Mustast graniidist valmistatud, poleeritud, sokliga obelisk, millel tekst” Kuusalu / kogudus / mäletab tänuga oma pojad / kes suurel wõitluse ajal / oma elu jätsid / Eesti kodu kaitseks.” Ja selle all : “Kuida on Wägevvad langenud / kesktapluses `Oh mu wend Jonathan / mul on kahju sinust `2Sam 125”.
Soklil on tekst “Eesti Wabaduse sõjas / 1918-1920 langesid” ja 12 sõduri nimed. Kolmel ülejäänud küljel on tekst “Suures maailmasõjas / 1914-1918 / said surma” ja kokku 60 nime (samba esialgsel variandil oli 53 nime). Sammas on 4,26m kõrge.
Taasavatud sambale on raiutud lisatekst: ”Püstitatud 1921 / Purustatud 1941/ Taasavatud 1942 /Vabadussõjas langenute / nimed maha raiutud 1945 / Restaureeritud 1988 / Heino Kuura” ja “lõpetas / Arno Pajupuu”.

Sisestatud: 19.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Vabadussõja mälestussammas asub Kuusalu kalmistul.

Sisestatud: 19.10.2017.

Mälestise ajalugu


Kuusalu kalmistul asub Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestuseks ausammas, mis avati 16. mail 1921 pastor R. Lutheri õnnistusel. See oli esimene mälestussammas, mis Vabadussõjas langenutele Eestis püstitati.
Sammas lõhuti 2. juulil 1941 osaliselt, tükid maeti maha.
Taastamine toimus 10. augustil 1942.
1945 eemaldati osa teksti, nimelt Vabadussõja nimetus koos langenute nimedega.
Kolmandat korda pühitseti ausammas 26. novembril 1988.

Sisestatud: 19.04.2008.

Meedia


Kuusalu langenud sõdurite mälestussammas saab 100aastaseks
Pühapäeval, 16. mail on Kuusalu kalmistule püstitatud obeliskil tähtis juubel - ausammas avati 100 aastat tagasi, 16. mail 1921.

Kuusalu mälestussammas on Eesti esimene, mis püstitati Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenutele. See sammas on ka peaaegu ainsa omataolisena seisnud läbi nõukogude aja oma kohal.
Sõjas langenud sõdurite mälestussamba - nii nimetati seda 100 aastat tagasi - püstitas Kuusalu koguduse pastor Ralf Lutheri eestvedamisel. Kiriku eestseisus saatis 1920. aasta septembri alguses, 7 kuud pärast Tartu rahu sõlmimist koguduseliikmetele teate, et 19. septembril toimub koosolek, „...kus nõu peetakse mälestusesamba ehitamise pärast sõjas langenud sõduritele, mida Kuusalu surnuaial on kavatsetud ülesseada."
Koosolekul otsustati korraldada korjandus, kaasates korjajatena endisi sõdureid. Leiti, et vajaliku 100 000 Eesti marka saab kokku, kui iga tööjõuline koguduseliige ohverdab ühe päevapalga: „...ühe päeva vaev nende mälestuseks, kes kõik oma elupäevad on ohverdanud." Tehti ka arvestus, et kivisse tuleb raiuda kokku ligikaudu 1000 tähte - seega iga 100margase annetusega tasutakse sümboolselt üks täht.
Oktoobris alustasid korjandust 35 veterani. 1. novembriks oli koos 49 365,75 marka. Külade panused olid küla suurusest ja heldusest sõltuvalt alates 359 kuni 4672 margani. Näiteks Sigula külas kogus minu vanaonu Julius Prant kokku 1660 marka. Annetusraamatud on arhiivis alles. Kohalikel inimestel on võimalik uurida, kuidas esivanemad langenute mälestuse jäädvustamist toetasid. On ilus teada, et samba tekstis on üks täht raiutud oma vanaisa või vanaema annetuse eest.
Pastor Luther sõitis 5. novembril koos kahe veteranisambakomisjoni liikmega pealinna ja sõlmis Tallinna Kivitööstuse omaniku Aleksander Eduard Jürgensiga kaubalepingu. 105 000 marka maksev sammas pidi valmima 15. maiks 1921. Käsirahaks maksti kohe 45 000 marka, ülejäänu järgmisel suvel. Kogudusele jäi korraldada samba osade vedu Tallinnast Kuusallu ja vundamendi rajamine.
Üle 4 meetri kõrgune sammas ehitati kolmeosalise obeliskina - alus Soome graniidist, selle peal tahukas ja ülemine osa poleeritud mustast Rootsi graniidist, esiküljel pealkiri: „Kuusalu kogudus mäletab tänuga oma pojad kes suurel võitluse ajal oma elu jätsid Eesti kodu kaitseks." Tahuka külgedele mahutati 58 maailmasõjas ja 12 Vabadussõjas langenu nimed.
Pastor valis mälestussalmiks paar rida Taaveti nutulaulust, kui too kuulis kuningas Sauli ja oma parima sõbra Jonatani surmast: „Kuida on vägevad langenud kesk tapluses! Oh mu vend Jonatan mul on kahju sinust. 2Sam 1,25." Need on kõnekad pühakirjasõnad, mida ei ole teistel Eestis püstitatud mälestussammastel kohanud.
Tuleb täpsustada, et Kuusalu sammas on püstitatud mitte kogu kihelkonna sõduritele, vaid koguduse langenutele. Kuusalu kirikukihelkonna Loksa kabelikogudus iseseisvus just 1920. aastal. See seletab, miks Loksa ümbrusest pärit langenud sõdurite nimed Kuusalu sambal puuduvad. Loksa mälestusmärk on aga siiani püstitamata.
Mälestussamba avamine toimus teisel nelipühal, 16. mail 1921, pärast surnuaiapüha jumalateenistust kell 13. Rahvarohkel tseremoonial mängis sõjaväe orkester, „sõjaväe komando" lasi aupauke. Sõjaministeeriumi esindasid kapten
Juhan Järver ja leitnant Theodor Kalberg. Pühitsemistalituse pidas pastor Luther, seejärel kõneles kapten Järver ja asetas uhke metallpärja. Sündmust kajastanud ajaleht Postimees tsiteeris kapteni sõnu: „Nemad on surnud selleks, et meie võiksime elada. Nii kaua, kui siin Läänemere kaldal kõlab eesti keel, peavad vanemad oma lastele jutustama nende kangelaste tegudest ja nende ohvrimeelsusest."
Obelisk seisis 20 aastat väärikalt kalmistu keskväljakul. Uue sõja liginedes, 17. juuli õhtul 1941 tõmbasid hävituspataljoni mehed samba aluselt maha. Nad püüdsid seda vasaratega purustada, kuid suutsid tugevast kivist vaid kilde välja raiuda. Lõpuks matsid nad samba sinna samasse kaevatud auku.
Saksa ajal kaevati lõhutud sammas välja ja kiviraidur liimis tükid vesiklaasiga kinni. Lauritsapäeval, 10. augustil 1942 oli väga rahvarohke avamistseremoonia. Augusti lõpul paigutati samba jalamile ka mälestustahvel hukkunud metsavendadele.
Praegu väljakut ilmestavad elupuud istutas kalmistuvaht
August Känd 26. septembril 1942. Toona istutas ta kokku 30 elupuud ja 30 põõsast ning rajas samba ette kiviktaimla.
Mainitud sõja-aasta on ainus aasta, mil Kuusalu mälestussamba koht oli tühi. Kui pärast sõda hakati uuesti Eesti sõduritele püstitatud mälestusmärke hävitama, siis Kuusalus tehti leidlik kompromiss. Vabadussõjas langenute nimed kustutati 5. novembril 1945, mälestustahvel peideti ära. Läbi Nõukogude aja seisis obelisk keset jutluseplatsi kui I maailmasõjas langenute ausammas, tühi esikülg vaikselt tunnistamas nendest, keda ei saanud avalikult mälestada.
Samba algne kuju taastati Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel 1988. aastal, pidulik taasavamine oli 26. novembril. Küllap avaneb eeloleval suvel-sügisel võimalus ka mälestussamba juubelit pidulikumalt ja põhjalikumalt tähistada - et järgida kapten Järveri üleskutset.

Arhiivifoto Kuusalu ausambast, pildistamise aeg ei ole teada.Väljavõte kaubalepingust, mis sõlmiti 5. novembril 1920.Kuusalus asub Eesti esimene Vabadussõja ausammas.Koopia Kuusalu langenud sõdurite mälestussamba komisjoni koosoleku protokollist 20. oktoobril 1920.

PEETER PAENURM

Sisestatud: 13.05.2021.