Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maja, kus alates 1850-ndatest aastatest kuni 1895. aastani asus trükikoda
Mälestise registri number 8323
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.03.18

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Mälestise tunnus


Hoone, milles asunud trükikojas trükiti mh esimest eestikeelset perioodilist nädalaväljaannet "Perno Postimees ehk Näddalileht".

Sisestatud: 15.12.2004.

Mälestise kirjeldus


Kõrge maakivist sokli ja algselt puitkonstruktsioonis hoonel ei ole korduvate ümberehituste ja toimunud põlengute tõttu säilinud esialgne väljanägemine. Konstruktsioonidki on säilinud osaliselt. XIX saj alguse ümberehituse käigus likvideeriti elamu keskelt mantelkorsten-köök. 1914.a koostas elamu ulatusliku ümberehituse kava arhitekt Erich von Wolffeldt. See jäi aga I Maailmasõja alguse tõttu täies mahus realiseerimata ja 1917.a toimunud põlengu järgselt teostati projekt vaid osaliselt: säilitati hoone klassitsistliku dekooriga peauks, osa keldrist ja katusekorrus võeti kasutusele teenijate korteritena, rajades selleks katusele väljaehitised. 1960-ndate alguses läbis hoone kapitaalremondi ja tänava poole ehitati ilmetu peaaegu kogu hoone pikkune katuse väljaehitis. Vahetati välja uksed, aknad ja välislaudis. Järjekordne mahukas rekonstrueerimine hoonesse äri- ja eluruumide rajamiseks võeti ette aastatel 2000-2002 arhitekt Margit Kõrtsi poolt koostatud ehitusprojekt järgi, mis tänavapoolse välisilme lahenduses toetus viimistluskihtide uuringutele, arhitekt E.von Wolffeldti 1914.a koostatud kavale ja arhitekt Rein Raie kõrgete baroksete treppide ideele. 31.05.2013 oli hoones tulekahju, mille tagajärjel hävisid II ja III korrus täielikult ning kelder ja I korrus osaliselt. 2016.a valminud kitšihõnguline rekonstruktsioon (projekteerija ARC Projekt OÜ) tõukub E.von Wolffeldti 1914.a ümberehitusprojekti klassitsistlikust sümmeetriast, traditsioonilisest materjalikasutusest ja omanike poolt Riia eeslinnaosades nähtud, kuid Pärnu vanalinnale mitteomasest, värviahendusest.

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise ajalugu


Krunt hoonestati aastatel 1697-1705. Tegemist oli mantelkorstnaga ühekorruselise puitehitisega, mida kasutati postijaamana ja alates 1709.a sõjaväelaste ja kroonuteenijate elamispinnana. 1780.a linnakaardi kohaselt olid krundil peahoone-elamu ja kaks kõrvalhoonet. Aasatel 1809-1840 asus elamus Johann Gotthard Marquardti trükikoda. J. G.Marquardt sai Pärnu linnatrükkaliks 1818.a kohutusega trükkida kõik linnale vajalikud trükised. 1840.a omandas trükikoja Friedrich Wilhelm Borm, kes andis siin välja eestikeelset kirjasõna ja trükkis ilmalikke raamatuid ning aastatel 1857-1885 ka J. W. Jannseni toimetatud esimest eestikeelset perioodilist nädalaväljaannet "Perno Postimeest ehk Näddalilehte". 1895.a sai hoone omanikuks Leopold Wilhelm Laakmann, kes viis trükikoja paar maja edasi aadressile Kuninga tn 15. Hilisemal ajal paiknesid hoones korterid, kus olevat elanud ka Paul Keres.

Sisestatud: 15.12.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, reg-nr 27007. MuKS § 25 lg 6 p 1 kohaselt muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei kehtestata.

Sisestatud: 15.12.2004.