Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pärnu Alevi kalmistu
Mälestise registri number 8331
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(14)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.09.16

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Mälestise tunnus


Pärnu Alevi kalmistu on üks olulisemaid ajaloolisi kalmistuid oma säilinud tervikliku struktuuri, paljude vanade väärtuslike hauatähiste ja piirete ning sealsete kultuuri- ja ühiskonnategelaste kalmude arvukuse poolest.

Sisestatud: 26.03.2018.

Mälestise kirjeldus


Tänane pärnu Alevi kalmistu kujutab endast linnasisest suurt intensiivse kasutusega matuseala. Kalmistu on piiratud Riia maantee poolt soklile tellistest laotus ja krohvitud kivipostidel lippaiaga. Neogooti peavärav Riia maantee ääres valmis aastatel 1866-69. Teine värav, kõrgete kivipostidega, mille otstes on väikesed sepisristid, pärineb 1920. aastatest. Väravad on ka Suur-Jõe tänava poolsel küljel. Kalmistul paiknevad mitmed riiklikud kultuurimälestised: H. D. Schmidti kabel, J. Spechti kabel, J. Jacke kabel, Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga, Amandus Heinrich Adamsoni (1855-1929) haud, Johann Heinrich Rosenplänteri (1782-1846) haud ning Johan Linde hauamonument.

Sisestatud: 26.03.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pärnu Alevi kalmistu asub Pärnu linnas, Suur-Jõe tänava ja Riia maantee vahelisel alal.

Sisestatud: 26.03.2018.

Mälestise ajalugu


Kalmistu rajati 1773. aastal Riia eeslinna juurde, kus ilmselt asus juba varasemal ajal kasutusel olnud matmispaik. 1797. aasta Pärnu linnaplaanil on Alevi kalmistu märgitud sakslaste ja eestlaste kalmistuna. 1823. aastal ilmunud J. H. Rosenplaenteri raamatus „Surnuaedadest ja surnute matmisest“ on toodud kalmistu kujundusprojekt. Kalmistu oli jagatud Nikolai koguduse ja Eliisabeti koguduse matmispaikadeks. Nikolai koguduse surnuaia nurka eraldati väike territoorium juutide kalmistuks ja selle kõrval ala muhameedlaste kalmistuks. 1980. aastatel hakati intensiivselt peale matma mahajäetud kalmudele, paljud tähised ja piirded hävitati.

Sisestatud: 26.03.2018.

Allikad


Pärnu Alevi kalmistu ülevaatuse akt 15.05.2012
Rajari, Eduard (2007). Pärnu Alevi kalmistu. Inventeerimine. 3.-6. plokk. Muinsuskaitseameti arhiiv A-13118/I
Rajari, Eduard (2006). Pärnu Alevi kalmistu. Muinsuskaitselise inventeerimise andmekogum. I, II, Juudid. Pärnu. Muinsuskaitseameti arhiiv A-13119

Sisestatud: 26.03.2018.