Mälestise tunnus

Pärnu Alevi kalmistu on üks olulisemaid ajaloolisi kalmistuid oma säilinud tervikliku struktuuri, paljude vanade väärtuslike hauatähiste ja piirete ning sealsete kultuuri- ja ühiskonnategelaste kalmude arvukuse poolest.

Kirjeldus

Tänane pärnu Alevi kalmistu kujutab endast linnasisest suurt intensiivse kasutusega matuseala. Kalmistu on piiratud Riia maantee poolt soklile tellistest laotus ja krohvitud kivipostidel lippaiaga. Neogooti peavärav Riia maantee ääres valmis aastatel 1866-69. Teine värav, kõrgete kivipostidega, mille otstes on väikesed sepisristid, pärineb 1920. aastatest. Väravad on ka Suur-Jõe tänava poolsel küljel. Kalmistul paiknevad mitmed riiklikud kultuurimälestised: H. D. Schmidti kabel, J. Spechti kabel, J. Jacke kabel, Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga, Amandus Heinrich Adamsoni (1855-1929) haud, Johann Heinrich Rosenplänteri (1782-1846) haud ning Johan Linde hauamonument.

Asukoha kirjeldus

Pärnu Alevi kalmistu asub Pärnu linnas, Suur-Jõe tänava ja Riia maantee vahelisel alal.

Ajalugu

Kalmistu rajati 1773. aastal Riia eeslinna juurde, kus ilmselt asus juba varasemal ajal kasutusel olnud matmispaik. 1797. aasta Pärnu linnaplaanil on Alevi kalmistu märgitud sakslaste ja eestlaste kalmistuna. 1823. aastal ilmunud J. H. Rosenplaenteri raamatus „Surnuaedadest ja surnute matmisest“ on toodud kalmistu kujundusprojekt. Kalmistu oli jagatud Nikolai koguduse ja Eliisabeti koguduse matmispaikadeks. Nikolai koguduse surnuaia nurka eraldati väike territoorium juutide kalmistuks ja selle kõrval ala muhameedlaste kalmistuks. 1980. aastatel hakati intensiivselt peale matma mahajäetud kalmudele, paljud tähised ja piirded hävitati.

Allikad

Pärnu Alevi kalmistu ülevaatuse akt 15.05.2012
Rajari, Eduard (2007). Pärnu Alevi kalmistu. Inventeerimine. 3.-6. plokk. Muinsuskaitseameti arhiiv A-13118/I
Rajari, Eduard (2006). Pärnu Alevi kalmistu. Muinsuskaitselise inventeerimise andmekogum. I, II, Juudid. Pärnu. Muinsuskaitseameti arhiiv A-13119