Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kurgja talu, kus aastail 1874-1882 elas Carl Robert Jakobson
Mälestise registri number 8352
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
X-koordinaat 572884.82
Y-koordinaat 6503314.27
Mälestise vana number 492
Ava kaardil

Paikvaatlused(14)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 25.04.19

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Mälestise tunnus


Tuntud eesti ühiskonnategelase, publitsisti, kirjaniku ja pedagoogi rajatud näidismajapidamine.

Sisestatud: 30.08.2007.

Kirjeldus


Talu hooned paiknevad Jakobsoni enda istutatud pargis. C. R. Jakobson ostis Uue- Vändra valla Kurgja- Tõnise põlistalu 8 u- 85 ha) 1874, andes sellele nimeks Kurgja-Linnutaja. Plaanis oli näidistalu ja karjakasvatuse „põllutöökooli” rajamine. Ta tõi taluõue paremalt kaldalt Pärnu jõe vasakule kaldale .alustas hoonete ehitamist ja rajas viljapuuaia ja pargi. Talus on üheksa hoonet; elumaja, ait, saunamaja, jahu-ja saeveski, küün, mesipuudemaja, puukuur ja rehi kõik rõhtpalkseinte ja laastkatusega. Ait on hooneist vanim, ainus, mis on toodud üle vanast talust, 2-ruumiline vahelikuga hoone oli toidu- riiete- ja viljaait. Laut oli uue talu esimene ehitis valmis 1875, rekonst. 1979. See on 7 ruumiline – vasakult kaks piimakambrit, karjaköök, veiselaut, sigala ja tall. Väike mesipuudemaja ehitati 1876. 1877 valminud saunamaja on erandliku planeeringuga, koosneb hoone pikkusest köögist, kahest toast ja saunaruumist. Jahu- ja saeveski ehitati 1879-80: I korruse olid jahuveski, turbiiniruum, veskiliste ooteruum ja möldri töötuba; II korrusel kivilagi, saeveski kaks möldri elutuba; jahuveski III korrus oli kotilagi. Elumaja ehitamist alustati 1880 ja jäi peremehel pooleli, aastatel 1877-82 elati saunas. Maja sai lõplikult valmis alles 1956. Hoone kavandas c.R.J. välisilmes eeskujuks tollane vene puitarhitektuur. Ehitati valmis kavandatust lihtsamana, ilma väliskaunistusteta. Hoone on otstes 2-, keskosas ühekorruseline, tagaküljes vaatetorn (põles maha 20.s. algul, taastati 1980) vasakul lihtsatele sammastele toetuv azuurse laudlõikest piirdega 2-korruseline rõdu. Hoone poolitub pikitelge mööda; I korrusel olid esik, lastetuba, naisterahva töötuba, kaks magamistuba, köök, söögituba, võõrastetuba ja saal. II korrusele pidid tulema Jakobsoni enda töö- ja eluruumid. Küün ehitati 1870 a-te lõpul, rekonstr. 1982. Rehi projekteeriti 1982 KRPI-is Jakobsoni visandite põhjal, valmis 1988.
(Eesti Arhitektuur, J. Saron)

Sisestatud: 30.08.2007.

Ajalugu


Huvitava arhitektuuriga elumajas paiknev ekspositsioon (muuseum rajatud 1950) annab hea ülevaate Eesti ärkamisaja suurkuju C. R. Jakobsoni (1841-1882) elust ja tegevusest. Praegu toimub siin põllu- ja loomapidamine 100 a. vanuste traditsioonide järgi.

Sisestatud: 30.08.2007.