Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rapla kalmistu
Mälestise registri number 8400
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number -
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.07.19

Menetleja: Raplamaa nõunik, Mikk Mutso

Mälestise tunnus


Rapla kalmistu on piirkonna kultuuriajaloolise väärtusega mälestis, kus asuvad kultuurimälestisteks tunnistatud II maailmasõjas hukkunute matmispaik ja Rapla kalmistu kabel ning mitmete piikonna tuntud isikute hauad.

Sisestatud: 26.03.2018.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu põhjaküljel asub üle 1 m kõrgune paekivist sidusmüür, mis on pealt kaetud paeplaatidega. Loodenurgas kalmistuvahi maja ja kõrvalhoone. Kalmistu põhjaküljel paiknevad kaks väravat, teistel külgedel paekivist kuiv ladumüür. Kalmistu keskel asub Thiesenhausenite paekivikabel, mis on ehitatud kahes järgus. Kalmistul on kõige rohkem graniidist ja valgest marmorist hauatähiseid, samuti hilisemast ajast pärinevaid plastikust plaate. Ristidest esineb kõige rohkem metallist riste ja ka puitriste. Suuremal osal haudadel piirded puuduvad, vaid üksikud hauaplatsid on piiratud metallaiaga.

Sisestatud: 26.03.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rapla maakonnas, Uuskülas, asulast väljas, olles Alu teelt kergesti ligipääsetav.

Sisestatud: 26.03.2018.

Mälestise ajalugu


Rapla kalmistu algusajaks võib pidada 1780. aastat, mil Alu mõisnik krahv Tiesenhausen kinkis surnuaia tarvis tüki maad umbes kilomeeter kirikust lääne poole. Surnuaia vanim osa on kabelitagune piirkond, kus nüüdseks on toimunud juba mitu järjestikkust pealematmist. Esimene kalmistu laiendamine toimus aastal 1860, kui Alu mõisnik Lilienfeld kinkis surnuaia tarbeks peaaegu niisama suure osa maad juurde. Järgmine laiendamine toimus 1921. aastal, mil kalmistu jõudis Alu teeni. Samal ajal tehti surnuaia ümber kivimüür koos raudväravatega. 1928. aastal ehitati kalmistu peavärava juurde maja, milles oli mõeldud korter surnuaiavahile ja suurem ruum peiede pidamiseks. Kalmistul asub 1941. aastast pärinev II maailmasõjas hukkunute matmispaik, kuhu on maetud 43 vägivaldselt surnud piirkonna meest ja naist.

Sisestatud: 26.03.2018.

Allikad


Breede, Tanel ja Nurme, Sulev (2010). Rapla kalmistu inventeerimine. Hauaplatside inventeerimistööde aruanne. Tartu. Muinsuskaitseameti arhiiv A-12163

Sisestatud: 26.03.2018.