Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jädivere õpetajate seminari hoone
Mälestise registri number 8402
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number 26-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.07.15

Inspektor: Raplamaa nõunik, Mikk Mutso

Mälestise tunnus


Üks vanemaid õpetajate seminare Eestis. Ajalooliselt ühiskondlik hoone, mis on mänginud olulist rolli piirkonna hariduselus.

Sisestatud: 08.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Jädivere õpetajate seminari hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga. Hoone on ühekorruseline, poolkelpkatusega, rõhtsa laudvoodriga kaetud püstpalkseintega ehitis. Lõuna- ja idaküljel on tuulekojad, neist lõunapoolsel on viil- ning idapoolsel pultkatus.

Sisestatud: 01.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Jädivere õpetajate seminari hoone asub Jädivere külas, Jädivere mõisa naabruses.

Sisestatud: 27.02.2018.

Mälestise ajalugu


Jädivere õpetajate seminari hoone on ehitatud 1843. aastal. Õpetajate seminari avamise idee pärines algselt parun Berend Johann von Üxküllilt, kuid see jäi ellu viimata (B. J. v Üxküll suri 1827). Tema tööd jätkas poeg parun Boris von Üxküll, kes andis koolile tasuta maad ning püstitas koolimaja omal kulul. Kool alustas oma tegevust 1844. aastal. Rahvasuus kutsuti kooli koolmeistrite seminariks. Esimeseks seminari juhatajaks-õpetajaks oli Berend Gildenmann (aastatel 1844-1850), järgmiseks juhatajaks oli Johann Heinrichsen (aastatel 1850-1864). 1863. aastal ühendati Jädivere seminar Kuuda õpetajate seminariga (Märjamaa kihelkonnas). Üle läksid õpetajad ja osa õpilasi. Peale seminari kolimist Kuuda õpetajate seminari hakkas vabanenud hoones tegutsema Jädivere algkool, mis suleti aastal 1965. Jädivere seminaris anti välja ka Vigala kihelkonna käsikirjalist nädalalehte "Öppetus Vabbadrahvale" (väljaandja oli kooli esimene juhataja ning haridus ja kirjandustegelane Berend Gildemann). Tänaseks on hoone kasutusel elumajana.

Sisestatud: 29.01.2013.

Allikad


Aitsam, Mihkel (2006). Vigala kihelkonna ajalugu. Vigala Vallavalitsus.
Riigi kaitse all oleva kinnismälestise kaitsekohustuse teatis. Riigi Muinsuskaitseinspektsioon. Nr 46, Raplas, 20.01.2000

Sisestatud: 27.02.2018.