Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vigala kirikuaed
Mälestise registri number 8403
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number Arh. 506
Liigitus ajaloomälestis, ehitismälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.06.18

Inspektor: Raplamaa nõunik, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Ajalooline kihelkonnakalmistu, ühes väärtuslike hauatähistega, mis omavad ajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.

Sisestatud: 05.01.2005.

Mälestise kirjeldus


Vigala kirikuaed on ebakorrapärase kujuga. Kirikuaeda ümbritseb põhja, lääne-ja idaküljelt kraav, lounaküljelt jõgi. Loodenurgas asub peavärav kirikuaeda: krohvitud paekivist postid, pealt kaetud tsemendiga, kahepoolsed sepisväravad. Suurest väravast idapool on väike jalgvärav- paekivist postid, võret ei ole. Väravatest edasi on kümmekond meetrit madalat paekivisidusmüüri. Kirikust pöhja pool, väravate ja kiriku vahel asub kaheksanurkne kivikabel, ümara katusega, katusel katteks plekk. Kirikuaias ei ole palju säilinud tähiseid v.a.kiriku lounaküljel üks katkine kivirist, kagus paekivisammas väljaraiutud risti kujutisega esiküljel.Kirikust idas üks malmrist ja ühel hauaplatsil kolm katkist hauaplaati. Kalmistu jääb kirikuaiast ida- ja pohjapoole ja endise kihelkonnakalmistuna on jagatud kahte ossa: vanemate ja hilisemate matustega. Kalmistu on ümbritsetud kraaviga, lounaküljel jõega. Lääneküljel asub kalmistu värav: paekivist väravapostid, võret ei ole. Kahel pool väravat on paekivist sidusmüüri mis eraldab kalmistut kirikuaiast. Värava lähedale jääv kalmistu lääneosa on tähiste poolest väga rikas: sepisaedu, uhket valu, sepisriste, kiviriste, malmist ja kivist hauaplaate, graniitsambaid. Lüdigite hauaplatsil marmorsammas marmorist hauatahvlitega (alles viis).Sellele läänepoolsele enam-vähem korras alale järgneb idapool enela- ja pihlakavõsane osa. Võsastunud osas näha metallriste. Pihlakavõsa järel tuleb uuemate matustega ala. Siin on ilmselt vanad tähised eemaldatud uute matustega. Säilinud ainult üks graniitrist, üks kivirist, üks sepisrist. Idapool järgneb kraav ja sellele mahajäetud kalmistuosa kus on üksikud hooldatud hauaplatsid. Siin leidub hulganiselt valuriste, vähem sepisriste, mõned graniitsambad, sepisaiad. Kalmistu idaosas asuvad rohkem hooldatud hauaplatsid. Kalmistu jätkub lääne suunas kirikuaia pohjaküljel kuni kirikuaia peaväravaesise parkimisplatsini. Selles osas üksikuid sepis- ja valuriste. Tähiste poolest väga rikas kalmistu.

Sisestatud: 03.11.1997.

Mälestise ajalugu


Kirikuaias paiknevate keskaegsete kiviristide põhjal võib järeldada, et pühakoda koos kirikuaiaga asus samal kohal juba 13. sajandi lõpus. Järgmine pühakoda valmis 15. sajandi viimasel veerandil. Aastatel 1843-45 toimusid kirikus olulised ümber- ja juurdeehitustööd. Suuremaid töid tehti ka 1873. ja 1888. aastal. Aastatel 1931-33 püstitati kiriku lääneküljele arhitekt Alar Kotli (1904-1963) projekti järgi uus torn-mälestusehitis vabadussõjas langenutele. 18. sajandil püstitati kirikuaia põhjaossa kabel. Kirikuaiast itta jääv kalmistu pärineb tõenäoliselt 19. sajandist. Kirikuaeda ümbritseb väravapostidega paekivimüür, mille täpne rajamise aeg pole teada, kuid tõenäoliselt on see rajatud 19. sajandil. Kirikukihelkonna ajalooline nimetus on Kirchspiel Fickel in Wiek.

Sisestatud: 29.10.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 01.02.2016.