Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Adam ja Peeter Petersoni sünnimaja
Mälestise registri number 8432
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number 669
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.08.17

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Mälestise tunnus


Viljandimaa 19. sajandi tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelaste sünnikodu.

Sisestatud: 22.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kipi talu hoonestus on kujunenud möödunud sajandil loomuliku arengu tulemusena koosnedes praegu elumajast, rehielamust, aidast, saunast ja kuurist. Tihedaima kultuuriloolise sisuga on omaaegse rehielamus 19.sajandil esimesel poolel rajatud eluruumide osa hoone loodeotsas. Välisvoodrita ristpalkehitisel on kelpkatus. Talumiljöö seisukohast on olulised ka ristpalkseintega, sillaga ait, laudadest välisvoodriga palkseintega eluhoone ja palksaun.

Sisestatud: 22.11.2007.

Mälestise ajalugu


Kipi talus sündisid rahvusliku liikumise juhid vennad Adam Peterson ja Peeter Samuel Peterson.
Adam Peterson (1838–1918) oli talurahvaliikumise tegelane ja luuletaja. Ta oli üks palvekirjaaktsiooni juhte ning Lõuna-Eesti talupoegade suurpalvekirja (1864) koostajaid ja tsaarile esitajaid. Adam Peterson vangistati mitu korda ning vabastati Senati otsuste alusel (viimati 1868). Vaenamisest pääsemiseks elas ta aastatel 1871–1900 Kesk-Venemaal. Adam Peterson protestis eesti ja vene ajakirjanduses ning luuletustes („Adam Peterson'i laulud”, 4 vihku, 1895–1900) baltisaksa mõisnike vägivallavõimu ja Balti erikorra vastu.
Peeter Samuel Peterson (1843–1877) oli talurahvaliikumise tegelane. Ta õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Osales Lõuna–Eesti talupoegade palvekirjaaktsiooni juhtimises. Aastatel 1864–1865 oli ta vangis ning vabastati Senati otsuse põhjal. Holstre vallakirjutajana aastail 1865–1866 jätkas ta baltisaksa mõisnike vastast kihutustööd. Aastatel 1867–1870 oli Peeter Peterson Venemaal Vjatka kubermangus asumisel ning 1870–1877 Tambovi kubermangus mõisavalitseja.

Sisestatud: 22.11.2007.

Kirjandus


L. Kulbin, Adam Petersoni kui juhtiva rahvuslase kujunemine. – Eesti Kirjandus 1936, nr. 7 ja 8, lk. 305–324 ja 353–370.
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=161

Sisestatud: 22.08.2017.