Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Suure-Jaani kirikuaed ja kalmistu
Mälestise registri number 8442
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number Arhe. 68-k, Arh. 581
Liigitus ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ehitismälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(15)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Suure-Jaani kirikuaed ja kalmistu on olulise kultuuri- ja ajaloolise tähtsusega matmispaigad, kus paiknevad mitmete tuntud isikute hauad, sh Johann Köleri, Mart Saare ja Artur Kappi hauad ning kaitse all olevad Suure-Jaani kirik ja selle piirdemüür ning terroriohvrite ühishaud. Oluline on ka kalmistul arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu üldpindala on 5,09 ha. Kalmistu välispiirdeks on kivimüüritis-kuhjatis, kõrgusega kuni 1,0 m. Suure-Jaani kalmistu peavärav on kolmelööviline, ühetipuline, pealt kaetud tellisehitis, üldlaiusega 9 m, milles on ava transpordile ja kaks ava jalakäijatele. Transportvärav on suletav puitvõrega, jalgväravatel võresid pole olnud. Abivärava moodustavad silikaadist postid ning see on suletav hilisema aja keevisväravaga. Ehitistest on Suure-Jaani kalmistul kuusnurkne graniitplokkidest alusel kivikabel ja krohvitud abihoone. Kalmistul paikneb metallhauatähiseid 507, sh sepiseid 151, mis on pärit II maailmasõja lõpu eelsest perioodist. Sepisaedu on samast perioodist 59 ja kivist hauatähiseid 169. Kalmistul on rohkesti vanu kunstiväärtuslikke hauakomplekse.

Sisestatud: 12.02.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Suure-Jaani kalmistu paikneb Viljandi maakonnas, Suure-Jaani linnas, Järve ja Liiva tänavate vahele jääval alal, kiriku kõrval.

Sisestatud: 05.04.2018.

Mälestise ajalugu


Suure-Jaani kalmistu on rajatud Suure Püha Johannsese kiriku külje alla ilmselt pärast matmiskeeldu kirikuaeda 16. sajandil. Kalmistult pärineb rõngasrist aastast 1598, millel on pealkiri "Anne Ratisep 1598". Kiriku ja kalmistu esisel platsil asub mälestussammas Vabadussõjas langenute mälestuseks. Kalmistule on maetud kunstnik Johann Köler (1826-1899), helilooja ja dirigent Artur Kapp (1878-1952) ja helilooja Mart Saar (1882-1963).

Sisestatud: 05.04.2018.

Aruanded


Joonuks, T. 2007. Aruanne arheoloogilistest järelevalvetöödest Suure-Jaani kirikaias 22. august 2007.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 16.03.2015.