Mälestise tunnus

Rahvuslikus stiilis heliloomingu rajaja ja eesti professionaalse koorimuusika alusepanija Mart Saare kodutalu. Mart Saar oli esimene eesti helilooja, kes suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris.

Kirjeldus

Mälestis on endine metsavahitalu, mille hoonetest on säilinud 1911.aastal ehitatud elumaja, 1939.aastal ehitatud tall-laut ning kunagiste abi- ja tootmishoonete vundamendid. Elumaja on üldiselt ristkülikulise põhiplaaniga, mida liigestavad veranda idaküljel ja keldri sissepääs lääneküljel. Ristpalkidest, värvitud laudvoodriga seinte, maakivist vundamendiga ja laastukattega viilkatusega hoonel on üks põhikorrus, katusekorrus ja osaline täiskelder.

(Kirjelduse koostas Anne Kivi 1999. aastal)

Ajalugu

MART SAAR (28. IX 1882 Hüpassaare – 28. X 1963 Tallinn),
Sündis Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Õppis samas kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures (lõpetas 1911). Pärast õpinguid töötas Tartus muusikaõpetajana. 1921. aastal asus elama Tallinna, kus tegutses vabakutselise heliloojana ning esines sageli organistina. 1928–1929 toimetas muusikaajakirja “Muusikaleht”.
1932–1943 elas isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. 1972. aastal avati seal Mart Saare majamuuseum. 1943–1956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa, Jaan Rääts jt).