Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi hoone
Mälestise registri number 8461
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number 8-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.11.18

Menetleja: Viljandi Linnavalitsus, Monika Vestman

Mälestise tunnus


Viljandi Põllumeeste Seltsi hoone on ajaloomälestisena kaitse all, kuna tegemist on ühe Viljandi silmapaistvaima kultuuriloolise väärtusega ehitisega.

Sisestatud: 07.02.2018.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on range kujundusega neorenessanss-stiilis tellishoonega. Hoone põhiosa fassaadi liigendavad II korruse piklikud kolmikaknad, püstkonsoolidega karniis, rinnatis ja tugevasti eenduv, massiivsetele postidele toetuv varikatus peasissepääsu ees. 20. sajandi alguses (ilmselt 1915. aasta paiku) lisati ühekorruselisele tiivale puidust, rõhtsa laudvoodriga II korrus. 1923.a. ehitati kivist ja krohvitud, kahekorruseline juurdeehitus, mis moodustab praeguse hoone läänetiiva (Kõrgemäe tänava poolne osa). Vastukaaluks vanale ja veidi raskepärasele majale oli uus hoone heledate krohvitud fassaadide, avarate akende ja rikkaliku fassaadidekooriga, mille katuseharjal kõrgus vaatetorn. 1932. aastal põles maha seltsi maja suur saal, mis taastati järgmisel aastal Fr. Werncke kavandi järgi.


(Kirjelduse koostas Anne Kivi 2000. aastal; täiendas Laura Ingerpuu 2018. aastal)

Sisestatud: 12.02.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Hoone krunt paikneb Viljandis aadressil Jakobsoni tänav 42. Kinnistu piirneb põhjast Jakobsoni tänavaga, läänest Kõrgemäe tänavaga ja idast ning lõunast olemasolevate hoonestatud kinnistutega. Juurdepääs kinnistule on nii Jakobsoni kui ka Kõrgemäe tänavalt.

Sisestatud: 07.02.2018.

Mälestise ajalugu


Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsile (asutatud 1871) oma maja ehitamine oli kõneks juba seltsi esimestel tegutsemisaastatel. Hoone ehituskavandi olevat teinud C. R. Jakobson ise Riia Läti Seltsi hoone eeskujul. Hoone valmis 1882. aastal ning kujunes mitmete eesti seltside kooskäimiskohaks, näitemänguetenduste ja kontserdipaigaks. Hoone idapoolsel külgfassaadil paiknevat avarat astmelist terrassi kasutati vabaõhukontserditeks ning seal peeti ka Viljandimaa esimesed laulupeod (hävis 1932. aasta tulekahjus). 1908. aastal alustas hoone ruumides tööd tütarlaste progümnaasium, mis oli esimene eestikeelne kool Viljandis. Samal ajal jätkus ruumides ka põllumeeste seltsi tegevus. 1911. aastal sai seltsimaja elektrivalgustuse. 20. sajandi alguses, (ilmselt 1915. aasta paiku, pärast koolile täiemahulise progümnaasiumi staatuse omistamist), toimus teise korrusetiiva pealeehitus. Seoses kooli järjekordsete laiendamiskavadega ehitati 1923. aastal hoonele juurde lisakorpus, mille projekteerisid arhitektid Erich von Wolffeldt ja Aleksander Nürnberg. II maailmasõja päevil kasutas hoonet saksa sõjaväehaigla. Hoone töötas tütarlastekoolina 1952. aastani, mil ta muudeti segakooliks. Hoone on tänaseni kasutusel koolimajana.

Sisestatud: 07.02.2018.

Allikad


Lass, A. ja Keskküla, M. (2003). Muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitseameti arhiiv A-5072
Viires, J. (1989). Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi hoone ajalooline õiend. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal. ERA.T-76.1.12772
Järverand, Vello (2008). Viljandi Maagümnaasiumi Algklasside hoone. Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi hoone. Ajaloomälestis nr 8461. Eelprojekt. Muinsuskaitseameti arhiiv P-14570

Sisestatud: 07.02.2018.